Vigade parandus

Eelmise postituse ajateemaline ohe tuletas meelde, et ma pole ju oma ogalala katsetust üldse demonstreerinud. Siin see on. Veidi õhem kui päris õige rikkalik ogalala peaks olema, sest mul said seda värvi seemnehelmed otsa (peaks olema vähemalt 2x 40 g pakk, veel parem kui 3x). Vot see on ka selline töö, mida võib ikka mitu head nädalat õhtut teha.

Uus lemmik

Vennanaise sünnipäevaks hakkasin targu varakult valmistuma. :) Nii nädal enne mõtlesin, et teeks talle ühe vinge ussi - sellise kaks meetrit pika, et saaks ikka igat moodi kaela/puusa ümber mässida. Mõeldud-tehtud, hakkasin aga hoogsalt helmeid niidile ajama... üks õhtu... teine õhtu... kolmas õhtu... Siis otsustasin ümber, et ei aja tervet kahte pakki, suurem osa ikkagi juba niidil. Heegeldasin natuke maad, st paar sentimeetrit randmed naksumas nii mis kole ja sai selgeks, et seda ussi ma küll kuidagi valmis ei saa õigeks ajaks. Statistika: helmeid ajasin niidile umbes 5 puhast täistundi.

Öine loomepuhkus ja päevane netis surfamine. Tuli uus mõte teha peyote põimingus lai käepael. No midagi sellist. Valisin tükk aega mustrit ja olemasolevast värvivalikust helmeid ning hakkasin hooga pihta. Hoog kestis nii kella kaheni öösel, kui isegi minu väsinud silm hakkas seletama, et pael kisub igast otsast ja pole piisavalt hea kvaliteediga. Läksin magama väikese murega, sest jäänud oli vaid üks vaba õhtu ning päris ära kurnata ka ennast ei tahaks, st mitu ööd järjest magamata oleks edasiste plaanide suhtes raskendav asjaolu. Statistika: punusin üle 4 tunni.

Öösel puhkust ei toimunud, sest tsikil kõht valutas. Päeval netis surfasin ikka. :) Ja leidsin järgmise õpetuse siit, mille keegi hea inimene oli üles riputanud, aga nüüd ei suuda ma enam sellele heale inimesele viidet leida. Algus oli küll veidi keeruline, sest õpetuses ei olnud seda selgelt üles joonistatud, aga leiutasin miskise mooduse ja sai täitsa hea. Et õhtut säästa, käisin lõuna ajal kodus asja kallal nokitsemas. Ja see edenes oluliselt kiiremini, paela osa sai tehtud umbes 3 tunniga + kinnitus (samuti peyote põimingus).

Kõrvarõngad tegin ka, aga need kinkisin enne ära, kui pilti sai. Ehk saan kunagi külla minnes pildi tagantjärele lisada. Käevõrust õnnestus pilt saada tänu sellele, et kingisaaja ranne on veel saledam kui minu oma ning võtsin võru kohe sünnipäevalt tagasi koju kaasa, et seda kitsamaks teha. :) Kingirõõm jäi üürikeseks, võiks öelda. :D

Aga tehnika mulle meeldib, edeneb mõistliku kiirusega ja näeb ülinunnu välja. Reaalsuses jätab rohkem tugevakoelise pitsi mulje. Täpselt õpetust ei järginud, sest ilmselt olid mul teises mõõdus helmed - õpetuse järgi oleks liiga suured augud tulnud keskele.

Ja statistika oli lihtsalt selle jaoks, et nentida - käsitöö on ikka üks kole ajamahukas tegevus. Täiesti müstiline, kuidas mõned tulistavad usse, ogalalasid ja peyotesid nagu varukast!

Jõuluaeg läheneb

Jõulukuu lähenedes on vaja teha mitmeid olulisi otsuseid.

Esiteks - kas lapsele on juba päkapikku vaja? Sai otsustatud, et ilmselt ikka on - ta suudab juba kenasti asjast rõõmu tunda.

Teiseks - peab tegema päkapikusussi. Idee on täiesti olemas, aga Lõunakeskuse Tiimari oli punasest vildist paljas. Pean veel teisi poode väisama või kodused muuvärvilised varud hakkama panema.

Kolmandaks - ja mida ma siis sinna sussi sisse panen? Pole siiani õrna aimugi. Komme meie majas eriti pole ja no ausalt öeldes ega need eluks vajalikud ka ole. Küll on hea rääkida, kui ise üsna kommi-isu-vaba inimene olen. :)

Neljandaks nägin poes hiiglama vahvaid Muumide ja Puhhidega jõulukalendreid. Jäin aga mõtlema, et tjah... Kuidas ma suudan neiule selgeks teha, et üks aken päevas. Kahtlustan, et eriti ei suuda. Jääb siis ainult päkade peale. :)

Viiendaks on vaja leida toas koht jõulupuule ja arvestades asjaolu, et selle jaoks tuleb ümber ja minema tõsta kappe, lõpetada remont ning keldrist alustades panipaiku koristama hakata, olen ilmselt juba hiljaks jäänud. Praegusesse tuppa kuuske igatahes ei mahu. No näis.

Kuuendaks nägin Isetegija foorumis jõuluehete koostegemist ja päris mitmed tundusid nii armsad, et tahaks teha. A selleks on ilmselt ikka puud ka vaja, mida ehtida. :)

No igatahes seitsmendas punktis jõuan sinna, kuhu jõuda tahtsin ehk heegeldatud kuuseehted tundusid täiesti parajad olevat ka kõrva riputamiseks. :) Heegeldatud koos hõbeniidiga (pole jah näha, nagu ikka) ja pva-tatud. Päris nunnud. :)
Ja kui juba niikuinii olin tangid-asjad välja kangutanud, siis sai mõned asjad veel teha. Sellised mugavad, toorikutest ehtekesed. Tillukesed kõrvarõngad ja käe... ee... kett, mitte võru, ma ütleks.
Ja veel ühed kõrvakad, mille ilu ongi täiesti sobimatult suured kassisilmsed munad. :) No lihtsalt tundus, et need peavadki sellised suured olema.
Over and out.

How (not) to decorate

Ah et mis see siis on? Need siin on minu otsustusvõimetuse viljad. Nagu kunagi mainitud, vajas tuba katteid erinevate riiulite-riidepuude ette. Otsustasime, et kardinad on kõige lihtsamad ning teostatavamad lahendused arvestades kaldseinasid ja muid katusekorruse rõõme. Otsustasin esimese hooga, et kuna toolide (panoraamil vasakul) jalad on tumepruunid, soovin just seda tooni tuppa rohkem sisse tuua. Hetkel on magamistoa näol tegemist maailma kõige plassima helebeeži unelmaga. Ostsin tumepruunid kardinad ära. Laotasin laiali. Otsustasin, et ei sobi. Laotasin uuesti. Mõtlesin, et aktsenti on ikkagi tuppa vaja. Riputasin üles. Ei suutnud enam üldse otsustada.

Siis tuli mulle meelde tore saade kanal 11 pealt (vt pealkiri), kus toa foto kenasti üle sikerdatakse, et näha, kuidas kujundus istuma hakkab. Seega - fotokas kätte, panoraamvõte peale (mida ma jätkuvalt kasutada ei oska, seega mõttetu liigutus tegelikult :) ) ja pilte tegema. Ei teinud neid isegi samast punktist, aga kleepisin vaba käega kokku ja puhastasin mõned kohad ülevaatlikumaks (nt voodi oli muidu pool pildist - tegin kitsamaks). No ja siis värvidega möllama. :) Kasutan muide pilditöötluses Gimp'i, mis on vabavara ja mille võimalustest ma umbes 5% omandanud olen. :D

Kokkuvõte - pruun peab jääma. Muidu on pilt jätkuvalt plassimast plassim. Aga mis värvi selle kõrvale lisada? Jube, olen veel otsustusvõimetum kui enne. Hetkel on (vist) poolehoid viimasel, sini-sinisel variandil - seda enam, et täpselt seda värvi kangatükk kastis ootamas on. Või äkki punast? Erkroosat? Rohelist...? Help!

Vahepala

Suured tööd on ikka jubedad. Teed ja teed ja valmis ei saa. Blogis ka täielik vaikus. Hakkasin nimelt kuduma pitssallikest (jep, isegi mitte haapsalu - seda ma vist kooksin eluaeg) ja praeguseks on hädised 40 cm kootud. Sealjuures olen vist kuu aega üle päeva veidi asjaga tegelenud. Jube-jube-jube, kui kaua aega võtab. Haapsalu sallide kudujad on küll üliinimesed! Lisaks tegelen ühe koti viimistlemisega, loodan ikkagi kunagi valmis ka saada.

Aga nüüd teema juurde tagasi tulles - eile õhtul viskas jubedalt üle, et ükski asi valmis ei saa -võtsin siis hoopis kõrvarõngad kätte. Kindel asi, mis ikka valmis saab. :) Ja kuna isu oli peal, tegin mõlemale käevõrud ka juurde. Kuid isegi nende paari pisikese, väga lihtsa asjaga tegelesin nonstop lapse magamapanekust Transporteri filmi lõpuni ja veerand hilisest CSI'st takkapihta. Kokkuvõttes - kaks ja pool tundi. Olgu-olgu, poole silmaga vaatasin telekat ka ikka. :)

Aga vähemalt oli see kaks ja pool tundi puhast rõõmu ja naudingut. :) Tulemused siin.

Pildil pole küll eriti näha, aga kuna kasutatud on fire polished helmeid, sillerdavad ehted väga ilusasti.