Jõulud on söömiseks

Aga et südametunnistusele koputada ja no selleks ka, et lingid endal ära ei ununeks, veidi seaprae-hapukapsa trajektoorilt eemale.

Esmalt üks pildike laisa looma sup... ee salatist (jah, meil käib Lotte hommikust õhtuni - aga küll on nüüd mugav koduseid toimetusi teha :D ). Tehtud kõigest sellest, mis kappi seisma jäänud ja mida mu rotihing (see on vist geneetiliselt kaasa antud mu ema ja vanaema poolt, kes ongi roti aasta lapsed mõlemad, sest mina oma kuke-kalaga ei tohiks küll ühtegi tähemärgilist näidustust selleks omada) ära visata ei luba. Guacomolest jäi üle mõnusalt üli(e)küps avokaado; tortilladest lehtsalatit. Kirsstomatid ostsin juba mõne päeva eest, aga muu söögi kõrvalt jäid kurvalt kappi konutama. Oliivipurk oli ka juba mõned õhtud tagasi näksimisest üle jäänud. No ja lisaks mu standard-musta-päeva varudest veidi fetat ning uus lemmik - kõrvitsaseemned (mis on muide suurepärased koos õhukese näkileiva ja sinihallitus-toorjuustuga). Oliivõli, veiniäädikat, veskist pipart. Ja ausõna, kui söödud sai, ütlesin endale kõva häälega "Aitäh, väga hea oli!". :)
Südametunnistus ära koputatud, nüüd veidi tortilla-õhtu erist. Kuna Toidutare salsa retseptid oli kuidagi valed ning kuigi herr Iss üritas mind ära rääkida, et misasja ma jälle jaman, ostame parem purgis, kaotasin ennast netiavarustesse. Mis tasus ennast seekord täiega ära. Youtube'st leidsin sellise kasutaja nagu ChefTips. Mida sealt siis ka leida on? Vaadake ise:

Ülivägahea salsa, mu uus arm. Ei, see pool kruusi jalapenot pole mõrv, täpselt parajalt õhetav.
Guacomole, mis täielikult ravis mu foobia antud toidu suhtes - see tekkis peale üsna äpardunud Nigella rocuamole katsetust. Mis kõige hämmastavam - avokaado seeme TÕEPOOLEST hoiab segu pruuniks minemise ära, pool ööpäeva vähemalt. Kolm päeva hiljem viimase pera peal siiski enam ei töötanud. :)
Tomatisupp, mille tahan kindlasti ära katsetada.
Lahe ja raudselt maitsev kõrvitsasupp kõrvitsa sees.

Lisaks veel palju retsepte, mille seast kindlasti leiab veel midagi mõnusat.

Hooaeg

Juba paar nädalat tagasi paluti mul paari jõulukingi tegemise juures abiks olla. Mõlemad kingid olid emadele ehk siis veidi vanematele daamidele. Esimese ehte põhiline pilgupüüdja on teokarp, mille õpetus asub Isetegijas. Lisaks veel ka liitpärleid, mille õpetuse sain Psiho_de_Lika blogi kaasabil omakorda sellelt lingilt.

Piltidega ei jõudnud põhjalikult vaeva näha, sest kõigele kulub kuidagi rohkem aega kui minu peenelt planeeritud programm ette näeb. :) Juba sellegi viie minuti kulutamine tundus millegi väga olulise arvelt tulevat. :D Ja vannitoas on meie maja kõige valgustatum koht, nagu näete.

Teise ehte peamiseks murelapseks kujunesid peyote lehekesed, millest on tehtud ripats/pross. Nimelt ei suutnud ma oma olemasoleva õpetuse najal kuidagi asjast jagu saada - tegin nagu küljed täpselt samamoodi, aga lehe eri pooled tulid erinevad. Otsisin netist uue õpetuse ja leidsingi sellelt lehelt. Üritasin sellegi järgi teha, aga jälle ei tulnud päris õige. Siis loobusin õpetuse lugemisest ja võtsin asja lihtsalt loogiliselt käsile - teada on ju, mis kujuga olema peab, peyote põhivõte selge - järelikult tuleb helmeid lisada nii palju, kui vaja, mitte nii palju, kui ette nähtud. Viimases õpetuses ongi viga selles, et kui esimesel (part 4: kahandusega lõppeval) real tuleb tõesti 6 helmest vahele lisada, siis järgmistel juba 5 (part 5: õpetuses on, et 6). Või siis on mul jälle miskine oma pahupidi võte, mis ametliku teooriaga kokku ei lähe. :D No nagu kudumiselgi...

Suurem rist ja viletsus oli ka lehekeste prossile kinnitamine, sest lehed on siiski pigem elastsed, mitte jäigad ja kippusid väga ära vajuma. Ja tegelikult tahtsin ma lilleõie teha - sellise täidisõie, aga 3+3 kroonlehte on selle jaoks ilmselgelt vähe. Prossiga oli nii suur häda, et pidin öise magamispausi võtma, et hommikul värske peaga asjale muudmoodi läheneda. Sain lõpuks hakkama. :) Ja kui lehtede tegemine käpas, siis tegelikult on need ülimalt efektsed, mõnusad teha ja muidu lahedad asjakesed. Teen edaspidigi.