Asjadest | Pieces

No-time-necklace

2012-02-05T14:19:00.002+02:00

Esmalt näitan teile oma uut vidinat - helmetöö karbikest. Varem maitsvaid käsitöökomme peitnud karp on täpselt mõnusas suuruses, 15x15 cm ja kõrgete (~3 cm) äärtega, mistõttu on seda palju mugavam ringi tassida kui tavalist, lamedat alust. Karbi kaas on magnetiga, seega püsib ka viisakalt kinni. Põhja panin tütre kampsunist üle jäänud villast kangast, mis hoiab helmeid väga hästi paigal. Kui ma õigesti mäletan, näitas Marcia DeCoster selliseid kommikarbist aluseid oma blogis - tal on neid kohe mitmeid paralleelselt kasutuses.

Nagu pildilt vihjamisi juba näha, olid töös seekord Preciosa kenad metallik-tumerohelised seemnehelmed. Siinkohal ongi ilmselt taas sobilik hetk kiita Preciosade kvaliteeti - parem kui Toho helmed, vaatamata sellele, et Jaapani seemnehelmeid peetakse kvaliteediliidriks. Kuna lähenemas on taas üks sünnipäev, otsustasin teha mõnusa pika nööri - oma kogemustest näen, et selline kaelakee on kõige universaalsem erinevate rõivaste juurde kasutamiseks. Helevikerhall ndebele kee eelmisest aastast on näiteks minu absoluutseks lemmikuks saanud. Sellel on muidugi ka suurepärane värv eri toonis rõivaste juures kasutamiseks.

Kee on samas tehnikas, mis eelmiseski postituses, õpetus Kelly Wiese'lt. Ripatsitena kasutuses India käsitööhelmed ja veidi kristalli - et ikka sära rohkem oleks. :)

***
First of all, I would like to present my new widget - beading box. It comes in a handy size of 15x15 cm and with high (~3 cm) edges - much more convinient than common beading tray. Unfortunately it's original purpose of holding hand-made candies wore out quite fast, but it does have a new life now. :) Some left-over fabric from my daughters' jersey was used to prevent the beads rolling around. Cover with magnet closes firmly and allows more enthusiastic movement around the house. Needless to say, I am extremely satisfied with the solution. I believe the idea is from Marcia DeCoster, who has several trays simultanously in use.

As already seen from the box picture, some dark green metallic Preciosa seed beads were in the process. I love their quality - Preciosas are much more uniform than Tohos, although Japanese seed beads are considered to be of top quality. Anyway - a gift was needed for the birthday-girl and I have realized that a nice long rope is one of the most versatile items there can be. I use my ndebele necklace very often. Still loving it. :)

The necklace is made in the same technique as in previous post, tutorial from Kelly Wiese; tangles feature Indian hand-made beads and some crystal for the sparkle.

Midnight blues

2012-01-29T11:45:00.003+02:00

Paar päeva on olnud imekaunid päikeselised ja pakaselised talveilmad. Kujutan juba ette seda blogipostituste voogu, mis Eesti ehtemeisterdajatelt tulema hakkab, kes kõik kasutasid võimalust heas valguses pilte teha. :) Pingutasin minagi oma poolelioleva töö ära lõpetada, et saaks veel hommikupäikesega pildid tehtud.

Keti tegemise õpetus pärineb Kelly Wiese raamatust Beaded Allure. Hea lihtne ja kiirelt edenev võimalus keti asendamiseks. See on muide ka suurepärane vaheaste metallketist (mis vahel on isegi liiga õrn ja tagasihoidlik) tahedama põimitud nöörini (nt spiraalne, ndbele jne).

Kasutuses vintage ehtekivid ja Jaapani seemnehelmed mulle tohutult meeldivas öösinises värvigammas.

***

We have had some beautiful winter days with shining sun in the clearest sky this week. I think this is one of the best features of Estonian winter, although it usually comes with -20 C and lower, therefore I prefer to enjoy it from the warmth of my house. :) BUT it also offers an excellent opportunity to take pictures under good light conditions and I am pretty sure most of Estonian beaders used the opportunity. I am looking forward to see all the blogposts that eventually follow. :) I myself desided to pull it together and finish a piece I was working on.

The chain in this necklace is very nice, fast and easy to do. Tutorial from Kelly Wiese's book Beaded Allure. I think it is especially useful for necklaces/pedants when metal chain seems too delicate and beaded rope too robust.

There are few vintage rhinestones and Japanese seedbeads used. I love the color - true midnight blue. :)

Spark it up!

2012-01-07T11:21:00.002+02:00

Säravat käesolevat aastat! :)

Uue aasta puhul alustasin minagi olulisemalt säravamalt kui tavaliselt kombeks. :) Eelmist käevõru tehes tekkis mõte, kuidas motiivi osast järjepidevat ketti teha. Katsetamine ei päädinud kahjuks triumfiga - tulemus oli liiga jäik. Seega kasutasin hoopis RAW tehnikat, Tšehhi FP helmeid ja säravaid hõbedasi Toho seemnehelmeid 15/0.

Käevõrule lisatud kaunist kinnist olen pikalt oma varudes soojendanud. Oleks ilmselt edasigi soojendanud, kui poleks lugenud Lori Andersoni blogi Pretty Things, kus ta nimelt toob esile, et milleks, MILLEKS soojendada neid imeilusaid asju - ega nad karbis kedagi ja midagi kaunimaks tee. :) Tuline õigus! Muuseas, täna peaks avanema ka 5th Blog Soup Party, millele plaanisin ennast üles anda; loodan fortuuna soosingu peale, et osaleda saaks. :)

***
I wish everyone a sparkling year of 2012! :)

To celebrate new year, I myself started up a little more shiny than usual. :) While beading previous bracelet, I developed an idea in my mind how to make a part of the pattern into a continuing chain. Unfortunately it did not realize as I wanted - the result was too stiff. So I did a lovely RAW bracelet instead using lots of sparkling Czech fire-polished beads and lovely silver Toho seed beads in size 15/0.

Clasp used in the bracelet has been in my stock for a while. I suppose it could have stayed there for an even longer period of time, but I happened to read Lori Anderson's blog Pretty Things, where she points out that it is most unuseful to buy beautiful pieces and then keep them all to yourself. Bullseye! It really will not make anyone or anything prettier when kept in a box in a drawer. :)

By the way - registration for the 5th Blog Soup Party should open today. I really hope Fortune will be on my side and I can participate. So I am currently keeping my eye on the blog to sign up when I have a chance.

Kitchen magic

2011-12-29T22:30:00.002+02:00

Ei mäletagi enam, kas olen rääkinud raamatust Das Perlenkochbuch? Autoriks Sabine Lippert, kelle blogi olen küll mitu korda juba viidanud, lisaks on tal ka Facebook'is lehekülg (blogist saab otseaadressi). Mulle tõesti meeldib tema stiil, olen varem ühe kaelakee teinud, sellest ka otsus raamat endale soetada. Mis siis, et mu saksa keele oskus on nõrgavõitu, joonised on seal väga head. :) Kogu tema stiil on tegelikult hästi loogiline ja arusaadav; ainuke miinus, et niidiotsi tuleb peita oi-kui-palju - sellel käevõrul näiteks ligi 50 niidiotsa - no on tüütu. Tulemus see-eest on suurepärane. :)

Värvid on esimestel piltidel isegi adekvaatsed, põhivärvina kasutuses Miyuki Delica 11/0 värv nr 1751. Selline punakas-pruunikas vikerläikega toon.

Mulle nii hirmsasti meeldib, et kui mingi asja kallal nokitsen ja valmis saan, siis tuleb mu 4-aastane tütar kohe vaatama ja teatab emotsioone vaka all hoidmata: "Va-pus-tavalt kaunis!". :)

***
Maybe I have already linked Das Perlenkochbuch to my blog, but that was definitely only in Estonian. This book is composed by Sabine Lippert, who also holds a lovely blogroll and is active in Facebook (direct link available in her blog). I do enjoy her style and have tried it out with one necklace before - that is why I decided to buy her book, nevermind my week German skills. Drawings are good enough. :) Sabine's design is very logical and understandable; there is only one downside - you have to hide very, I mean VERY many thread endings. For instance, in this bracelet about 50. Annoying, you know... But the result is worth it!

Color in first two pictures is quite adequate, I used Miyuki Delica 11/0 No 1751. It is kind of brownish red with AB.

I just love when my 4-year-old daughter comes to see some piece I am working on or have just finished and says with all the positive emotions: "It is simply gorgeous!!!".

Beat&beading

2011-12-26T16:19:00.002+02:00

Oli selline kaunis hetk. Mina üksi kodus. Magatud ja vedeletud ka juba natuke. Ega's midagi, kõrvaklapid pähe, Upgrade põhja ja tegudele. Õpetuse järgi sedakorda. Ütlen ausalt, et algajatele ei soovita seda üksi ette võtta - ma olen veidike helmeid veeretanud, aga sellest õpetusest läbi murda aitas ainult eelnev kogemus ja teadmine, mis välja peaks tulema. Sealseid jooniseid on kole raske jälgida ja alguses on unustatud ka mainida, et teha tuleks kahe nõelaga (mis saab küll kohe ka selgeks). Ehk on kuskil lihtsamaid õpetusi ka. Aga igatahes tehtud sai ja nunnud nad on. Kuna ma ei suutnud otsustada, kas lipsukesega on veel nunnum või mitte, siis ühele panin, teisele mitte. Et nagu eristuks või nii. :) Kuidas tundub?

***
Once upon a time there was this beautiful moment - to be home alone. Relaxed and not busy at all. A perfect moment to put on headphones, Upgrade and do something useful. According to tutorial, this time. I'll be honest with you, this tutorial is not for beginners. I have done some beading and only managed thanks to previous experience and knowledge, what should come out of it. Drawings are really difficult to follow and you need to use two needles (not mentioned there, but quite obvious from the beginning). Perhaps there is some easier tutorial available in the world wide web... Anyway, now these earrings are ready and looking cute as ever. I could not really decide if a bow makes it even cuter or not, therefore decided to leave one without it. To kind of... drift away from mainstream or so... :) What do you think?

Celebration times

2011-12-26T15:53:00.004+02:00

Jõulupeo lillade sametkingakeste juurde oli loomulikult vaja sobivat kaelakeed. Võimalikult kiiresti tehtavat. Väike otsing google piltides andis välja sellise toreda mõtte. Sammud poodi, 5 (või oli see nüüd 4) meetrit sametpaela, natuke nõelatööd ja valmis ta oligi.

***

I needed a necklace for my lovely new lilac suede shoes I bought for the christmas party. It had to be something I can make very fast, of course. Small search in google images and voila! here it was. I only needed to shop 5 (or 4, cannot remember) metres of velvet ribbon, do some needlework and that's it.

Agony

2011-11-13T18:38:00.001+02:00

Ei hakka siia kirjutama pikka nutulaulu tööst ja väsimusest. Tõenäoliselt lähiaegadel see asi eriti ei parane ka, seega ei julge isegi arvata, kuna saab jälle midagi näidata. Sellel nädalavahetusel suutsin teha aga meeletu (minu jaoks :p) spurdi ja ühe kaelakee poodi üles.

Oooooooootan nii mis kole puhkust sooja päikese all. Ehk läheb siis elu ilusamaks. Ehk võtan isegi paar helmest kaasa... Ehk pole seis siiski nii hull, kui paistab. Aga jõulumüügipaanika läheb minu poest ilmselt ikkagi mööda. Ehk valentinipäevaks saan aega asjaga tegeleda. Ehk, ehk, ehk...

***

Let's skip long and sad stories about understaffed&overloaded. I am not counting on any improvement in the nearest future and that is also the reason for a long silence in the blog. It will not get better any time soon. :) BUT I managed to pull myself together for one weekend and added a necklace to my shop.

I am sooooo waiting for a vacation featuring beach and the sun. Maybe this will add some optimism, although Christmas sales will pass my shop. Hope for the Valentine's. :)

Still a happy ending

2011-08-20T12:56:00.002+03:00

Ja miljon lehekest jäigi tegemata... Kee istus muudkui aluse peal ja piiksatas iga kord, kui ma helmestega tegelesin "...ma ootan...!!!". Et sellest tegemata töö tundest lahti saada, lahendasin otsad kiirelt ja lihtsalt - klaaspärlitest ripatsitega. Kusjuures võib öelda, et asi pole sugugi nii halb kui ma kartsin - tegelikult on ka need otsapusad päris head ja kaelas istub allpool nähtav soolikas hämmastavalt hästi. Eriti just elegantse lisana tavalisemale rõivale (mitte väga suure ehtekandjana tundub mulle sädelevat külge riputades alati, et assajutt, kus nüüd läks alles ehtimiseks :) ). Seega olen keega väga rahul ja ta saab mu kontoririietuse tänuväärt osaks.

Kasutuses TOHO seemnekad põhiliselt 11/0 suuruses ja Frogwillist pärit klaashelmed, mille kvaliteet on küll selline, et kuidas teised tegijad neist üldse midagi teha saavad? Endale jah, aga kellelegi müüa? No näis, võib-olla teen liiga - peale pikemat kandmist on näha, kas värv koorub sama rõõmsalt maha, kui võiks eeldada augu äärte järgi. Pikkust keel kuskil meetri kanti, tehnikaks ndebele. Üldine idee ja lehekeste õpetus Lisa Kan'ilt.

P.S. Kurb tõdeda, et valguskast iseenesest ei garanteeri parema valgustasakaaluga pilte. Ikka on jäänud mingi hirmus roosa vine pildile. Aga eks ma harjutan veel. :)

***

Necklace on the pictures waited for a long time for more leafs - the masterplan was to make million :) leafs to have a rich and lush ending of the ndebele cord. This did not happen... To get rid of the guilty feeling evolving every time I worked on another piece and saw unfinished leafs, I decided to make it faster and easier - with simple dangles of glass pearls. Although it is not what I planned, the result turned out quite well. Looks really nice, especially when worn with some casual or office outfit (I always have a problem that accessories seem to be just a little too shiny or outstanding for everyday use). Therefore - it is still a happy ending. I love my new necklace!

Materials utilized include TOHO seed beads, most in size 11/0, and glass pearls from Frogwill. Which have an awful quality. I do not think it is possible to sell any piece with pearls of this quality included. Well, we'll see - maybe I am too strict on this; I can test my necklace and see how long the coating will last. Necklace length is about one metre and technique used, as said before, is ndebele. Overall inspiration and leaf tutorial from Lisa Kan.

P.S. Unfortunately, as seen from the pictures, lightbox alone is not a guarantee for a perfect white balance. Still some pinkish hue on the pictures. Need to practice more... :)

It's business time!

2011-08-12T22:53:00.005+03:00

Oi mulle meeldib see postituse pealkiri. Tuleneb ühest toredast laulukesest youtube's, mille pole vähimatki tegemist käibemaksudeklaratsiooni, kliendibaasi või tootearendusega. Aga pealkiri on hea ja laul ka. :)

See konkreetne bänner ongi pealkirja põhjuseks. Ma nimelt hakkasin ärinaiseks. :) Selleks, et oma helmevarusid kapitalistlikul eesmärgil utiliseerida (tegelikult vist hakkas elu liiga lihtsaks muutuma ja oli vaja mingi rapsimise allikas juurde tekitada :) ). Leida võib mind DaWanda keskkonnast ja mõni esimene asjake sai üles ka, aga alguse asi - veidi võtab valiku tekitamine ikka aega ka. Ilmselt ma oma vanu katsetusi üles ei hakka panema, ei läbi kvaliteedikontrolli :), teen pigem tootearendust ja proovin mõnda head ideed edasi arendada.

Seega - teretulemast mu teise pesakesse http://www.cloudland.eu/. Suunab otse edasi kõige olulisemale. :p

Ühtlasi olen ametlikult täitnud oma kunagi ammu ühes perefoorumis väljakuulutatud uusaastalubadused - kooliga sai eelmisel aastal ühele poole ja bizniz sai nüüd kah püsti pandud. Ei kulunud nelja aastatki. :) Jipppiiii!

Lootus pole kadunud

2011-07-22T21:56:00.002+03:00

Võitlen motivatsioonipuudusega. Ainuüksi mõte sellest, et nikerdada tuleb ligi 20 lehekest, vaid kaks on siiani valmis, igaüks võtab pea tunnikese ning tagatipuks tuleb ühe tillukese lehekese kohta peita 4 niidiotsa, võtab isu kuidagi ära. Tahaks kuidagi lihtsamalt. :)

Seetõttu, et isukest natukenegi tekitada, võtsin vahepeale ühe lihtsama projekti. Harjutasin kiiret peyote põimingut (õpetuse võib leida siit) ja võib öelda, et tõepoolest päris mugav - lihtne muster tuleb ilmselt päris kiiresti, aga ka mustrilisemat asja on lihtsam teha, sest ei pea iga helme tagant kontrollima, et ega ometi vahepeal sassi läinud. :) Muster, muuseas, pärineb sellelt lehelt. Kasutatud Preciosa seemnekaid ja ühte vintage ovaalset flatback kivikest. Nendega on tegelikult päris mure kohe - tagumine fooliumikiht tuleb ülikergelt maha. No ausõna, kurjemast pilgustki on kohe kriim peal. Kes teadjamatest oskab öelda, mida teha? Küünelakiga üle enne tegelemist?

Kokkuvõttes oli üks hea harjutamise projekt. Õppisin fast peyote't, tasapinnale pesastamist (bezeling on surface) ja tegelikult tegin ju esimest korda edukalt mustrilist peyote põimingus käepaela. Elukestev õpe, või mis? :)

Südasuvi

2011-07-17T22:28:00.002+03:00

Aahhh... mõnus on see aeg, kus saadad lapse koriluse korras õue ja söönuks saamise pärast pole vaja muretseda. :) Korjab kirsse, ajab peoga mustsõstraid suhu, paar tikrit ja hernest vahele ning magustoiduks kiikab kasvuhoonest mõne tomati peale. Hetkel on küll ainult kirsstomati tõugu isendid, kuid juba hakkavad mõned suuremad ka väikest värvi võtma. Paprika paar kauna paistavad ka päris head ning esimese suvikõrvitsa peaks homme ära korjama. :)

Kusjuures - tänavu on hea marja-aasta, ma pole nii suuri mustsõstraid varem näinudki oma põõsaste peal. Huvitav, kas kevadine väetamine mõjus tõesti nii hästi...? Herned said ka elegantselt maha - varase lõppedes hakkas keskmine valmima ja kuna need on nüüd lõppemas, otsustas varajane teise saagi hakkama panna. Peatselt saab uuesti. :) Loodan, et keskmise sordi omad võtavad õppust - niimoodi saab samade taimedega külmadeni äkki läbi. :p

Ainult pommul on mingi mure. Muudkui õitseb ja õitseb, aga vilju ei tule. Tõenäoliselt peab mesilast mängima. :) Aga õied on tal tõesti ilusad. Suurim taim on ka rängalt võssa kasvanud, aga ma ei raatsi kuidagi neid õitsevaid võrseid ära korjata. Näh, see aasta ongi testimiseks, järgmisel hakkan põllumajandama.

Kõige tublim potitomat on ilmselt Gold Nugget - hakkas esimesena valmima ja kenad priskepoolsed tomatid on ka - sellised viisaka redise mõõdus. Lisaks on mul veel igasuguseid erinevaid sorte, aga sildid läksid vahepeal kaduma ja seetõttu ma kõiki ei suudagi tuvastada. Osadel on sildid alles ja siis ma võrdlen sildituid nendega. :) Lõpuks on ka kõik tomatid, vaeslapsed, kasvuhoonesse viisakalt ümber istutatud. Loodan parimat - veidi varem amplisse saanud igerikud on igatahes hakanud vohama.

Hetkel on valmis saanud kolme sorti potitomateid - paremal ääres eelmiselgi pildil ilutsev Gold Nugget, vasakul 100s &1000s (mõttetud pisikesed punnid - mul kirsidki suuremad; asi see siis maailma kõige rohkem marju andev tomat olla, kui nii tillukesi kannab...) ja all üks esimestest Tumbling Tom Red marjadest. Järgmised on mõnevõrra suuremad ja ei jää väga palju kullatükikestele alla. Tumbling Tom Yellow on ka sildiga varustatud, aga Gartenperle't ei suuda ma praegu tuvastada. Üks amplisse saanud taim paistab veidi teistmoodi kujuga tomateid kasvatavat, ehk on too?

Aiaraporti lõpp. :)

Kuna mul on nüüd nädalane lapsevalve, siis loodetavasti on õhtud piisavalt igavad ja pikad, et helmeid veeretama hakata. :)

Kuuldused...

2011-06-28T09:06:00.001+03:00

... blogi surmast on tugevalt liialdatud. :) Olgu-olgu, tegelikult vaid õige natukene. Olen just veetmas aega CPH lennujaamas ja otsustasin teha väikesekesegi märguande, et tegelikult olen hea tervise juures - Tartu jooksumaraton joostud (sealjuures läbitud ajaga üllatasin iseennast, ent mitte Vomaxi spordiarste), sügisesele Tallinna omale kirjagi pandud (jep, ilmselt hakkab tekkima see sõltuvus eneseületamisest, mille eest alati hoiatatakse - aga no ma pean ju saama ometi kiiremini joostud kui kevadel) ja teoreetiliselt on isegi puhkus kunagi tulemas. Teoreetiliselt.

Helmeteemast ma muidugi väga pikalt ei räägiks. Praegu on pooleli üks pikk ndbele nöörist kaelakee, mis ootab neid miljonit pisikest lehekest ja lillekest oma otsadesse, mis plaanitud. Eks ma katsu ennast kokku võtta, kui see jõletum tatitõbi, mida ma ausalt öeldes pikalt norisin ka oma ulja käitumisega erinevates ilmaoludes, veidi leeveneb. Igatahes, lootus pole kadunud, igatahes... Käivad ka väikesed ilmselgelt liigoptimistlikud fantaasialennud blogi varjusurma heastamise teemal stiilis "kuu aega panen hullu", aga no olgem ausad - puhkuse ajal ainult selle nimel elada, et iga päev mõne jubina valmis saaks - ei, nii palju ma ohverdama pole nõus. Vist. Võib-olla. Näis.

Aga vähemalt midagi on ka toimunud. Mu kasvuhooneke! Kui veel enne jaani oli mul lootus selle valmimise suhtes juba üsna kustunud ja vaesed tomatid-paprikad hakkasid sellega ka leppima, siis pikk pidunädalavahetus päädis osaliste seinte tekkimisega. Millest innustatuna istutasin kärmelt paprikad ja pommud (no on ikka kahtlane nimi baklažaanile välja mõeldud) sisse ära. Tomatid, umbrohi nagu nad on, suudavad veel kannatada. On lootust, et enne sügist saab ka viimased augud kaetud ja kasvuhoone võib valminuks lugeda. Materjaliks on muuseas sõbra aknavahetusest üle jäänud paneelmaja avatäited (loe: aknad; oh mu töö on ikka tore :) ). Puitu katsusime leida ka vanadest varudest, veidi pidi siiski juurde ostma, sest otsa sai. No kui mõni siin ei ehitaks kindlust ning igale seinale minu silma jõledalt riivavaid diagonaale külge ei naelutaks, siis oleks äkki isegi varudega välja tulnud...

Katus läks üsna kalliks, 100 euro kanti. Mis oli mõnevõrra ootamatu, sest kihtplastiga oleks veel üüratult rohkem kulunud. Hakkas juba tunduma, et suvaline metallkarkassil närakas oleks odavam tulnud... Ja igasugused nurgad/naelad ehk metall - vot sellega on sama lugu kui helmemajandusega, et mõttetu metalli peale kulubki kõige rohkem raha. :) Üritan mingil hetkel summad kokku lugeda, et näha, kas lisaks taaskasutuse uhkele sildile ka säästu nime külge saab riputada.

Siin ta siis ongi. Viimase paari päevaga on kõikide külgede suuremad pinnad akna alla saanud, jäänud vaid väikeste ebastandartsete aukude katmine ja ukse ning õhutusakna installimine. Katsun valminud majakese ka ikka siia üles panna. Ja tehke või tina, Karlovasse ma teistsugust kasvuhoonet ette ei kujuta. Perfektselt miljööväärtuslik. :)

Maikuine lohutus lugejatele

2011-05-01T22:29:00.002+03:00

Pühendusega neile, kes ikka veel loodavad siit midagi leida. :)

DeCosteri tuletis; tagasihoidlike modifikatsioonidega, nagu ikka.

Kukuuuu!

2011-04-08T21:56:00.002+03:00

Tänan küsimast, jooksmisega läheb kehvasti. :) Jube ilge ilm on olnud või massiivides pori radadel. Aga homme hommikul katsun ikka minna ja järgmistel nädalatel üritan lisaks spinnile ka õigeid lihaseid treenima hakata. Uih, ainult kuu veel jäänudki. Kolleegid tuleb pärast vastutusele võtta... :)

Aga tegelikult tuli USAst üks pakike, mis muuhulgas sisaldas neid lahedaid läätse moodi läbipaistvaid kettakesi. Suurendus on täitsa korralik. :) Vintage Lääne-Saksamaalt peaks ka olema.

No ja siis, nagu ikka, igasugu seemnekaid ja helmekaid juurde. :) Proud to present - täitsa minu oma disain, mis siis, et mitte just tapvalt originaalne. :)

Ametlikud teadaanded

2011-03-26T23:21:00.002+02:00

Käesolevaga annan teada, et tõenäoliselt on blogi sellel kevadel varjusurmas. 8ndal mail on nimelt jooksumaraton ja sinnani kulub vaba aeg trenni/taastumise peale. Siis tuleb nädalane komandeering ja nädal hiljem nädalane poolpuhkusereis, seega heal juhul juuni alguses hakkab mingit aega looma, et helmeid veeretada. Vahepeal loodan paar kiiret liigutust aias ka teha, kuigi õue vaadates tundub, et enne maikuud suurt asja sinna pole. :)

Seni aga tšekkige meie enda kodumaise start-up'i ägedat virtuaaltreenerit ja testige beetat! Lahe on, ausalt. http://www.sportlyzer.com/

Sünnipäevaraport

2011-03-07T13:46:00.002+02:00

Veidi muud juttu ehete vahele ka. Et endal mingil hetkel meeles püsiks, kuidas 20 inimesele poole tunniga süüa teha. :)

Kuna põnn on tõsiselt tõbine ja seetõttu puudus mul sellel aastal motivatsioon eriti uhkelt kokata-möllata, sai veidi pead murtud selle üle, kuidas ja mida pakkuda kolleegidele, kelle hulk juba 20 inimest ületama kipub - klassika, st küpsisetort jah, aga soolane amps? Lõuna ajal ilma ikka ju ei saa. Küpsetada polnud jõudu; eelmisel õhtul olin üliväsinud, seega ettevalmistusi (nt hakkimine) nõudvaid asja ei suutnud ka teha; nii jäigi alles ainult külma toidu võimalus ehk salatiline. Sugulastelt sain sünnaks vinges mõõdus ja vahvalt tulipunase salatikausi, mille saigi kohe sisse õnnistada. Luurasin retsepte siit ja sealt, aga kõik kippusid nõudma liigselt ettevalmistust. Nii otsustasingi minna poodi, vaadata, mida müüakse hakitult ja sellele vastavalt siis asi kokku panna. Retsept, millest jätkub 20le inimesele paras vahepala-amps võtta, sai selline:

Tööinimese kiire pidulauasalat
2 pead jääsalatit
3 x 400 g purki konservubasid (mul oli Rimi segu - ilma avajata avatav purk pealekauba)
2 x 300 g pakki pitsakatet (st singitükid)
250 g gouda juustu (juhtus ainult seda Valio punast olema)
1 pudel (375 g) Felix Caesar salatikastet
1 karbike (250 g) kirsstomateid

Keemia lihtne - salat juppideks (tööinimesed, kellel nuga pole, saavad seda ka kontorikääridega teha), konservoad loputada-nõrutada (seda saab edukalt purgi ja purgikaane abil teha) ja salati peale. Pitsakatte pakk lahti ja ubade peale. Riivitud juust pitsakatte peale (goudat ma riivitult ei leidnud, seetõttu ostsin väikese riivikese ja nägin nõksuke vaeva ka - aga sobib iga tugevamaitseline juust, mida riivitult leida suudad; parmesani osas küll veidi kõhklen). Salatikaste selle otsa kallata. Kirsstomatid pesta ja poolitatult ning rohkem või vähem kunstipäraselt kõige peale sättida. Lauale sobibki niimoodi anda; kui tõstma hakatakse, võiks kihid omavahel õrnalt läbi saputada.

Sobis süüa küll. :)

Müstiline/müütiline

2011-03-06T10:48:00.002+02:00

Müstiline: ports kivikesi postitati Hong-Kongist 23. detsembril. Maandusid Tartus 3. märtsil. Mis iseenesest on a) positiivne, sest mul oli jube kahju neist ilma jääda ja b) problemaatiline, sest müüja oli mulle raha juba tagasi kandnud ja nüüd peab miskil moel uuesti maksma ilma tellimust esitamata (kas paypal üldse laseb sellist asja teha?). Kontrollimisel muidugi selgus, et paypal mu krediitkaardile raha edasi polnud saatnud, seega reaalselt ma raha tagasi saanud pole ja seega on olukord veelgi keerulisem. Huhh, keeruline kirjutadagi, tõenäoliselt võimatu aru saada. :)

Müütiline: tegelikult on need kivikesed kogu kammi väärt. Tõeliselt lahedad. Neile silma peale pannes oli mul kohe selge, mis nendega teha - raami sisse ja spiraalketi otsa. Ahhaadist kiviketas graveeritud draakoni ja fööniksi võitlusega on pigem suuremapoolne, aga kaelas mõjub hästi. :) Kasutatud, nagu ikka, tšehhikaid ja TOHOsid ning nipet-näpet metalli. Kinnis sai spetsiaalselt suur pandud, et kivi veidi tasakaalustada.

Mis nüüd kevadel blogiga saama hakkab, ei kujuta ma ette, sest lasin suure ajukammimise käigus ennast jooksumaratoni 10 km distantsilt poolmaratonile ära rääkida (täitsa sooda, eksole :) ). Kui 10 jookseb lopelt läbi, siis 23,4 nõuab ikkagi eelnevat treenitust. Palju käsitööle aega jääb... täiesti ennustamatu.

Nagu lubatud

2011-02-24T11:29:00.004+02:00

Kaunist pidupäeva kõigile! Ärge siis unustage vabadel päevadel väikest suusatiiru teha - nädalavahetusel lubati pehmemat temperatuuri ja ehk jääb ka see imekaunis päike alles. :)

Ja nagu lubatud - kõrvarõngad. :) Kasutatud tehnikaid RAW ja picot, materjaliks numbrid 11 ja 15 ning kaunistuseks erinevaid kristallilisi ja metallilisi. Need kõrvakad arenesid järjekordselt ise, sest algne plaan oli mõnevõrra teistsugune. Ehk nüüd teab-mitmenda katse peale tuleb ka see kavand välja, millest tegelikult nii eelmine käevõru kui need kõrvakad kujunesid. Igal juhul proovin veelkord, seega oodata on vaid kandilisi lahendusi. :)

Alumisse otsa tahtsin tegelikult ketikuhja panna, aga hõbedase keti varud on nõrgad. No, eks siis järgmisel korral. Tähelepanuväärselt hästi sobib värvivalik ka tänase päevaga. :) Tõele au andes on ilma päikeseta värv siiski lillakam.

Täpid vs ruudud

2011-02-22T16:52:00.001+02:00

Ruudud on lahedad. :) Nende väljatöötamine võttis aga jupp aega - praegugi on mitu proovilappi töölaual õnnetu näoga vaatamas. Peamine mure oli see, et RAW nelinurga ühele poole midagi lisades kiskus lapikese kohe kaardu. Proovisin nii ja naa, võtsin RAW-kuninganna DeCosteri õpetused ette - ikka ei miskit. Ja siis mingil hetkel sähvatas, et kui vastasmõjuna teisele poole ka midagi lisada, siis tõmbab ehk sirgu tagasi. Ja töötaski! Sellelsinastsel põhjusel ongi ruudud ühelt poolt ühtemoodi, teiselt poolt aga täpilised. :) Käevõru võib kanda seega vastavalt vallatuse astmele. :)

Tšehhi seemnekad 11/0 ja mõned klaasist kuubikud e-bay lõpututest varudest. Tegelikult tahtsin vahele kristallist nelinurkse raami panna, aga olemasolevad olid veidi väikesed ja ei jõua praegu oodata, kuna 20 mm-sed kohale jõuaksid. Aga plaan on, sest ma arvan, et siis oleks veel šefim.

Ja üldse, selleks, et ma 5 postitust kuus ära teeks, tuleb rohkem kõrvarõngaid teha. :)))

Pildid on hallivõitu jah, tegin akna peal. Pealelõunal läheb valgus väga kiiresti minema ikka veel. Aga kevad pole kaugel!

... ja minu kolmeaastase šedööver, kes pidi offkooooorss ka pildistama, kui mina seda teen - päris huvitav nurk, eksole. :)

Tada-taram-tadaa!

2011-02-09T14:20:00.001+02:00

Ja siin ta ongi! :)

Tegelikult polegi üle mõistuse töömahukas, kahe lüli jaoks umbes tund või veidi peale (siis, kui muster mälus on). Lihtsalt iga õhtu saigi ainult tunnike võetud, et asjaga tegeleda. :) Õpetuse asukohta olen varasemates postitustes vihjanud, aga et puust ja punaseks, siis asub Trytobead veebipoes. Kiidan veelkord, kuivõrd kauneid mustreid seal leidub.

Värvid ei saanud väga originaalsed, aga kuna kee on mõeldud sellisele tugevamale (nii vaimselt kui füüsiselt) naisterahvale, siis lillekesi-liblikaid ja heleroosat ei hakanud üldse kaalumagi. Keskmised suured helmed on karneoolist. For the record - link lihtsalt info mõttes, mina isiklikult kivide vibrasid ei usu. Aga kindlasti keegi usub ja siis kulub teadmine marjaks ära. :)

Ahhhh... küll on hea tunne, kui mingisuguse tiksuva asja kaelast saab. Peale viimase lüli valmimist oli õnn ja rõõm saavutuse või siis enda kokkuvõtmise üle nii suur, et kinnituse paigaldamise lükkasin määramatusse tulevikku. :) Aga et eile oli selline lõpetamata asjade lõpetamise päev, võtsin kindlameelselt kee kätte ja tegin ära. Nüüd saan lõpuks hakata neid kavandeid proovima, mille ma oma spetsiaalsesse taskumärkmikku üles olen tähendanud. :) Püsige lainel!

Vahepala

2011-02-06T16:25:00.005+02:00

See pole ikka veel SEE kaualubatud kaelakee. :p Aga no mis teha, üks sünnipäev tuli ette ja oli vaja kiiremini ära lahendada. :) Ehte saaja tundub olema pärlipalavikust juba kergelt nakatunud ja seetõttu lootsin lisaks väikesele keekesele ka ühe helmepoe kinkekaardi juurde panna, aga - kujutage ette - helmepoodidel neti kaudu hangitavaid kinkekaarte üldse ei olegi. Ainuke, millel üldse kinkekaart müügis, on Pullover, aga neil tundub see kehtivat ainult veebipoes. Mis jällegi nagu ei sobi, sest see ju ometi Tartus asuv pood, seega võiks algaja helmehuviline asju ise näppima minna, et tunnetust kätte saada... Et kui mõni helmekaubandusega tegelev isik juhtub lugema, siis ehk võetakse vähemalt teadmiseks, kui mitte täitmiseks. :)

Õpetuse algversioon Bead&Button 8/09. Kuigi minu helmevarusid võib mõõta juba kilodes, pole ikka veel iga õpetuse jaoks ette nähtud helmeid :) seega sai õpetuses muudetud siit ja sealt ühte koma teist.

Keskel üks korallhelmes, äärtes mageveepärlid ning vahel tšehhi ja swarovski lihvitud kraami.

Ei ole pilti, ei ole...

2011-01-30T22:03:00.007+02:00

Ma nüüd ei teagi, kas hakata seda kulunud hala üldse kuulutama, et kustkohast inimesed oma hobide jaoks aega leiavad ja kuidas minul nii kitsaks kuidagi läheb sellega? Kas küsimus on selles, et valida tuleb vaid üks hobi? Lapsed peavad vähemalt teismelised olema? Kaisutamine kaasaga toimub muul ajal või suudavad eriti osavad seda helmeste käsitlemisega samal ajal teha :)? Nädalavahetusel kaugemaid sugulasi väisamas ei käi?

Igatahes, nagu juba ilmselt selge on - tänaseks pole mul ikka veel midagi näidata. Väikesed süümepiinad muidugi on, sest endamisi sai lubatud, et igal kuul viis postitust võiks ju ära jõuda. Aga no vot ei jõua. Et ennast lugeja ootava pilgu ees veidikenegi rehabiliteerida, pakun hoopiski natuke inspiratsiooni ehk mõned ägedad välismaised blogid.

http://try-to-be-better.blogspot.com/ - veidi lakooniline teksti poolelt, aga see-eest kui seal edasi möllate, siis jõuate ka tema õpetuste veebipoodi ja vot seal on päris mitu õpetust ka tasuta saadaval. Muuseas, just ühte tema õpetust ma praegu teengi.

http://maddesignsbeads.blogspot.com/ - ühe mu eelmistes postitustes esile toodud raamatu autor. Mõnusa lugemise blogi ja ammendamatu inspiratsiooniallikas. No ikka tõeliselt kaunid asjad.

http://smadarstreasure.blogspot.com/ - natuke kaootiline blogikujundus, kuid mitmeid lahedaid asju. Taas üks õpetuste valmistaja ja kodulehelt leiate lingi ka veebipoodi.

http://pencio.chezblog.com/ - prantsusekeelne, ma loen google tõlkija abil. :) Teeb erinevaid tehnikaid, seega kohati mõnevõrra minu huviorbiidist väljas, aga materjali peaks siiski piisavalt seal olema.

Nii, blogid kirjas. Tegelikult on mul veel vingem nimekiri veebipoodidest (peamiselt etsy keskkonnas), mis on samamoodi täiesti lõputu allikas läbitöötamiseks, aga ma jätan selle siis järgmiseks korraks, kui mul midagi endal ette näidata pole. :) Karta on, et seda polegi väga kaua vaja oodata...

Edit: peaaegu oleks unustanud, ülevaate erinevatest suurepärastest ehtemeistritest annab ka lehekülg http://worldartisangems.com/

Annan elumärki

2011-01-17T22:30:00.002+02:00

Kiire elumärk veel enne Hollandisse sõitu. Hallitooniline vähese sinise elemendiga esindaja lilleperekonda. Keskel kivike toonis crystal. Pooleli on ka üks kaelakee, aga tundub, et enne sõitu ei jõua, nädalavahetusel olen MK etapil, siis jälle sõidus ja niimoodi lähebki taas kaks nädalat mööda. Nagu mu viimasest blogipostitusestki, eksole...

Ahjaa, tegelikult jõudsin vahepeal ka ühe tabureti ära lihvida/värvida ja oktoobrikate decoupage-õppeõhtul Sunrise juhendamisel salvräti/krakleelillekesed peale teha, ootab vaeseke alumisel korrusel lakikihti. Küllap saab. Kui mitte varem, siis jõuluks ikka :) (see nali pärineb esimese remondietapi päevilt, kus venimise alguses sai ikka hoogsalt lõõbitud - peale pooltteist aastat lõõpisid sugulased sama hoogsalt vastu, et teinekord tuleks täpsustada, millise aasta omast jutt käib :) ).

Aasta esimene postitus

2011-01-07T16:08:00.002+02:00

Uut aastat enam ei saa soovida, aga uusi ja häid mõtteid võib ju alati, eksole. :)

Õde palus talle kingitud kõrvarõngaste juurde kaelakeed. Tükk aega mõtlesin, mida teha, sest väga tihedalt seemnehelmeid täis ehe ei tundunud üsna siledate kõrvarõngastega kokku minevat. Nii saigi seemnehelmestest tehtud vaid keskne mumm vahtplastist kuulikese peal. Esimest korda testisin Miyuki Delica helmeid. Tõesti tuleb ilus ja ühtlane pind, aga tulemus on jäigem kui ümaramate seemnehelmestega.

Lükkimine osutus keerulisemaks, kui arvata võiks - järjekord ei tahtnud kuidagi sobida. Kõige tipp oli aga see, kui võtsin lükitud kee otstest kinni kavatsusega testida, kui pikk see kaela ümber olema peaks (kell oli kuskil südaöö ja põnn magas kõrvaltoas õndsat und) - ning keset peegli poole kõndimist libises üks ots käest ja pool keed pudenes hoogsalt toa peale laiali. Korjasin üles, lükkisin uuesti - ja suutsin teist korda, küll vähemas mahus, trepi peale pillata. Et inimene ikka ei õpi, jalutasin kolmandal korral siiski otsustavalt peeglini ära. :)

Lillekesi keset talve

2010-12-30T22:00:00.004+02:00

Natuke ka originaalsemat loomingut. Põhitooni andvad lillakas-roosad seemnehelmed (nr 11) on samasuguse ülimõnusa siidise läikega, nagu nendes rohelistes kõrvarõngastes. Tugevduseks panin taha ka metallplaadi, muidu tundusid lillekesed veidi lörtsivõitu olevat. Kasutasin enda kohta haruldasi pikkasid konksusid - lühem konks, mida tavaliselt kasutan, oleks ilmselt soovinud veel mingit rippuvat asjakest allaäärde (tegelikult olid mul ühed ripatsid täitsa olemas ja juba valmis külgepanekuks, aga praegusel kujul tundus lillekene väärilisemat tähelepanu saavat).

Ilmselt teen mingil hetkel Etsy'sse pisitillukese poe ka (uue aasta lubadus? :) aga no keegi võiks need ehted mu karbist ikkagi ju enda külge riputada ka) ja mõte on, et neid kõrvakaid võiks eri toonides sinna teha. Mul on mõned siidise läikega toonid veel kastis ootel. Kasutuses seemnehelmeid numbrites 15-8, fp 3mm ning kõige keskel üks Swarovski light rose helki andmas.

P.S. Pildid on tehtud tänase imeilusa talveilmaga akna peal - nagu ehk ilmatu pikkadest varjudest näha. :)

Frosted

2010-12-26T22:34:00.004+02:00

Häid lõppevaid pühasid!

Blogis oli nüüd pikem vaikus, sest õhtuti kippus väsimus peal olema ja nokitsemise asemel suundusin joonelt voodisse. Ilmselt võtab viisakalt trennis käimine oma jao (ja see ei tähenda üldse, et ma mingiks trennimaniakiks olen hakanud - lihtsalt korralikult ja regulaarselt; kuid iga asi tuleb millegi arvelt, eksole :) ). Aga enne tänast suusatiiru suutsin eile hilisööl ühe asjakese siiski lõpuks lõpetada. Alljärgnev kaelakee tundub kõige sobilikum olema jääkuningannale. :) Idee ja keskse ripatsi tehniline juhend (väikeste modifikatsioonidega, sest jälle õpetus ei klappinud - kas mul on mingid valed helmed või mis värk on?) - Carol Wilcox Wells kogumikust The Art and Elegance of Beadweaving.

Mesh Pearl Bracelet

2010-12-08T09:14:00.003+02:00

Vahelduseks jälle üks õpetus Lisa Kan'i raamatust. Põhielemendiks olevat peenest traadist võrku (wire mesh ribbon) kulub sellise käevõru peale ikka ohtrasti - konkreetselt minu ehtes on kaks meetrit ja tegelikult on see veidi hõredam kui originaalõpetus ette näeb. Aga šeff, ma ütleks isegi ülišeff, näeb välja ikkagi. :) Eile õhtul tükk aega silitasin ja imetlesin. :)

Õpetuse hea pool on veel see, et eriti palju saab harjutada kinniste aasade nokitsemist. No kuna minu pärlitest läksid läbi ainult väga lühikesed ja peenikesed ehtenõelad, siis põhiliselt tegin tavalisi aasasid. Keskmise tugiosa siiski ka kinnistega. Ja kõige parem on veel see, et need aasad ei jää peaaegu üldse näha, seega harjutamiseks eriti sobilik. :) Aga kohe on näha, et pole ammu traadiga mässanud - näpuotsad jäid kohe täitsa valusaks nii traaditööst kui võrguotste keerutamisest.

Kasutuses mageveepärlid tooniga steel, wire mesh ribbon mustas ja hõbedases värvitoonis ning veidi metalli-traati.

Päkapikkudele

2010-12-07T16:16:00.002+02:00

Lihtsustamaks päkapikkude luuretööd toon välja mõned eriti vinged raamatud, mille jaoks mul riiulil koht on juba valmis vaadatud. :) Ja ehk pakub kellelegi veel huvi, mis põnevaid raamatuid maailmas leidub. Raamatud järgivad minu lemmikstiile, st Swarovskid segatud niidi-nõela ja seemnehelmestega. Umbes ihaldusväärsuse järjekorras nad siin asuvad. :)

Jean Campbell, Creating Glamorous Jewelry with Swarovski Elements: Classic Hollywood Designs with Crystal Beads and Stones

Marcia DeCoster, Beaded Opulence: Elegant Jewelry Projects with Right Angle Weave

Kelly Wiese, Beaded Allure: Beadweaving Patterns for 25 Romantic Projects

Bead&Button Magazine, Creative Beading vol 3-5

Marie Le Sueur, Bijoux en cristal

Laura McCabe, Embellished Beadweaving: Jewelry Lavished with Fringe, Fronds, Lacework & More

Rohelist

2010-12-05T15:11:00.005+02:00

Üks näide neist imeilusatest rohelistest toonidest, mis mul peidus on. Ei tea, miks, aga just rohelist tooni seemnehelmed on mul kuidagi eriti erilised ja ilusad. Kasvõi needsamad - jumalikult kuldse-siidise läikega; peaks tegelikult tegema hoopis käevõru, kus nende ilu muude detailide kõrval paremini esile tuleks.

Lisaks 11/0 Jaapani seemnehelmestele ka 4mm fire polished AB kattega matid helmed Tšehhist ja mõned 6mm margarita'd tooniga Erinite. Tagumised küljed on identsed ja õpetus pärineb Marie le Sueur raamatust Bijoux en cristal: Dentelles de perles.

Näpuotsaga kõrvarõngaid

2010-11-30T11:55:00.004+02:00

Kunagi kurtsin, et ei oska swarovski ripatsitega miskit ette võtta ja et lihtsalt konksustamine tundub liiga lihtne. Üleeile tuli mulle siis ilmutus, mida teha saaks. Siinkohal on ilmselt paslik jagada ühe ehtetegija e-poe linki, kust osaliselt mu inspiratsioon pärineb ja kus on igavesti vahvad-vallatud jubinad - Sous la Mansarde. Ühtlasi tundub, et hädasti on vaja mdmB õpetust selle osas, kuidas ometi kivikesi traadiga aluse külge kinni saaks nii, et igasuguseid sabasid tagant näha ei jääks. Harjutamise asi?

Kasutuses swarovski ripatsid, ehtekivid, puuvillane nöör ja igasugust metalli. Musta ripatsiga on paari pandud kivike toonis jonquil ja roosaga light rose. Sai kaks ühesugust paari. Harjutamise mõttes. :)

Friday night live!

2010-11-26T23:58:00.004+02:00

Üks kolleeg küsis, millega ma reede õhtuti tegelen. No ei millegi väga seltskondlikuga, peab nentima. Tavaliselt teen valiku kahe hea vahel - kas kell 10 magama või hilisööni helmestega. :) Täna siis see viimane jälle. :)

Valminud ripats on samas tehnikas, mis üks varem valminud sinine. Mäletate, tookord vihjasin roosale variandile, mis ehk oleks sobilikum päris üksi keti otsas ilutsema. Siin see nüüd siis ongi. Alumisi kroonlehekesi oli seekord kuidagi oluliselt tüütum nokitseda, aga mul on hea meel, et ma alla ei andnud ja mõnda lihtsamat lahendust otsinud. :)

Pilte vaadates tuleb meelde üks üritus, kus pidin mainima oma lemmikvärvi. Jäin tol hetkel kohe sügavalt mõttesse - ei olegi nagu otseselt sellist. Vanasti oli sinine selge lemmik, aga nüüd seoses noore tütarlapse majjatulekuga on kõik asjad nii roosad-roosad ja silm on sellega ära harjunud. Vaatasin samas ka oma seemnehelme varu ja seal on hämmastavalt palju rohelist. Tõesti ei tea miks, sest mulle roheline eriti ei sobi ja tutvusringkonnas ka vähestele. Seetõttu nad vist seisavadki.

Ja kes nüüd kannatlikult pika jutu ära luges (tean-tean, mul on patoloogiline trükipidamatus), siis preemiaks pildid. Rivoli 16mm, Jaapani/Tšehhi seemnehelmed 15, 11, 9 ja Swarovski rombid 4mm. Sätendust on sajaga. :)

Tarvikute tarve

2010-11-21T12:05:00.002+02:00

Nende imetillukeste seemnehelmestega pole muud probleemi, kui et on vaja imepisikesi nõelasid ja veel peenemat niiti. Helmehaldjast olen tellinud Illusion Cord'i suurusega 0.15 mm, mis on mu põhivahend. Peaks kuskilt kilomeetri kaupa vist tellima. :) Vanast ajast Silverpointi tellimusest on jäänud ka Nymo't suurusega B, mida kasutasin ka allpool esitletud kee juures, aga see on ilmselgelt liiga jäme number 15 seemnehelme jaoks - ikka päris mitmed helmed läksid töö käigus lõhki. Sama lugu suurus 10 nõelaga. Nymo eeliseks on, et helmed püsivad paremini töö käigus paigal ja ei libise kogu aeg ringi, samas väiksemat numbrit vist Eestis saada pole. Jääb E-bay. :)

Nõeltega on päris omaette lugu. Kui olen käinud käsitööpoodides Tartus küsimas, siis vaadatakse mind nagu eriti peent preilit, et issand, on ju number kümme, misasja te ajate, et ei lähe helmestest läbi. Keegi pole varem kurtnud ja nii edasi. Tõenäoliselt veebipoodidest saab väiksemat. Või siis E-bay'st. :) Muuseas, sealsamas jäi silma ühe käsitöömeistri Delica varude müük. 1,1 kg Delica helmeid 150s värvis oli pakkumises. Aga ma üle 200 dollari (koos postiga) ikka ei raatsinud pakkuda ja see pakuti kahjuks üle. :( Delicad on ikka jube kallid. Kas keegi omab salajast tsunftisisest infot, kust kõige odavamalt saab? Praegu olemasoleva Toho kvaliteediga ma pole rahul - kui päris aus olla, siis minu arust on Tšehhi helmestel isegi parem kvaliteet.

Niisiis, Lisa Kan õpetas mulle, kuidas suurt kivi pessa sättida. Ja mulle meeldis see kee nii väga, et kaalusin tükk aega, kas mitte endale jätta sihtotstarbelise vennanaisele kinkimise asemel. Ah, pole viga, teen endale järgmise. :) Kee keskmes on suur ehtekivi, mis pärineb Lääne-Saksamaa aegadest. Leidsin E-bay'st (hahaa, kust mujalt :) ) USA müüja, kellel on mõistlike hindadega huvitavaid kivisid müügis. Ja saavutuse üle olen nii uhke, et panin kohe neli pilti. :D

Kivi värviga black diamond (paistab veidi läbi) 40x30mm. Jaapani/Tšehhi seemnehelmed suuruses 15, 11 ja 8.

Varalaegas

2010-11-07T21:15:00.002+02:00

Otsisin tsiki kollasele päikesekeebile (jah, käes on SEE aeg lasteaias, kui emad lastele usinasti esinemiskostüüme õmblevad :) ) nööpi ja avastasin täiesti enneolematu laeka täis müstilisi aardeid - mu ema vana nööbikarbi. Teate küll, sellise nõukogude naise varamu erinevatelt riietelt äralõigatud põnevate ja samas ka tohutu hulga eri tooni siniste triiksärginööpidega. Kujutate vast ette, kuidas mul silmad põlema läksid - olen ju juba ammu kadestanud teiste tegijate lahedaid ehtekinniseid, kus tooni annavad ilusad ja veel ilusamad nööbikesed. Igatahes on selle ehte põhitegija just sealtsamast varalaekast pärit. Tegemist pole küll kõige efektsemaga neist, aga no küll istub ikka kenasti selle käevõru peale!

Õpetus on seesama, mida ma aasta tagasi testisin, aga mageveepärlite ja väikese rütmi sissetoomisega tundub ikkagi natuke teistmoodi, kas pole? No natukesekenegi...?

Soovinimekiri

2010-11-05T09:04:00.004+02:00

Alljärgneva käe...paela (? inglise keelest otsetõlge oleks mansett) idee pärineb raamatust Beaded Opulence (autoriks Marcia DeCoster), mida ma olen piiluda saanud ja hirmsasti endale tahaks. Niipalju, kui ma olen näinud, tundub see olema taas vaid ülivõrdes omadussõnadega kirjeldatav raamat. Seega päkapikud ja jõuluvanad - pange kõrva taha! :)

Käepaelasid meeldib mulle hirmsasti teha, aga minu korraliku Eesti naise kondi peale teevad nad randme muidugi veel jässakamaks kui see muidu on. Et iseenesest ehe näeb hea välja, aga käsi mitte nii väga. :) Lahedad on need mansetid sellele vaatamata. Right Angle Weave (RAW) tehnika kulutab küll palju niiti, kuid samas edeneb kiiresti ja loogiliselt ning jääb mõnusalt pehme ja langev.

Närvide mäng

2010-10-30T22:13:00.002+03:00

See oli see päev, kui tsikk kangutas taaskord lahti kott-tooli lukud ning otsustas plastikgraanulitest suppi keetma hakata. Ikka terve korraliku mängupotitäie nokkis sealt välja ning peale mõningast mängimist suutis kogu selle portsu elutoa põrandale laiali kallata. Tšahh!

Otsustasin ilmselget ignoreerida, andsin neiule juhised kokkukorjamiseks ning et närv vastu peaks, kangutasin endale diivanile seltsiks paar kastikest oma varandusega. Kahed kõrvarõngad ja pool potitäit graanuleid jäigi saagiks.

Tibetian silver vidinad ja e-bay "swarovskid" (ehk üsna hea kvaliteediga kristallhelmed).
Täpselt samad materjalid, ainult et need "swarovskid" on veidi viletsama kvaliteediga kui ülemised.

Lucky Dice

2010-10-22T21:57:00.002+03:00

Taas McCabe õpetus. See peaks siis olema kera. :D Aga noh, 13 või 16 mm rivoli asemel olid mul 14 mm-sed, 3 mm bicone asemel 4 mm ja kokkuvõttes seemnehelme arvud ei klappinud. Proovin järgmisel korral kuue rivolisid ühendava seemneka asemel kahte kasutada (kuigi see praegu tundus kuidagi hõredavõitu), ehk siis on kerajam. Et ümmargusest on asi kaugel, nimetagem kaelakeed õpetuse kroonjuveeli (Crown Jewel) asemel Lucky Dice ehk õnnetäringuks. :)

Bezeled

2010-10-10T21:47:00.002+03:00

Üks rohekassinine rivoli said endale edevad narmad/kroonlehed ümber. Proovisin ripatsit keti otsa, aga seal tundus kuidagi väga silmatorkav; mahedamate värvide ja läikega ripatsi puhul (mõttes mõlgub lillakas-roosades toonides isend) ilmselt sobiks paremini. Selle asemel sai nüüd hoopis korralik kaelakee tehtud, mis igapäevaseks kandmiseks muidugi liig mis liig, aga pidulikul puhul väga kaunis. :) Lapiti löödud pilt ei tee ehtele au, tegelikult on kaks rida keed üksteisest veidi eemal - nõksake kuningakodade romantikat. :)
Ripats lähemalt. Õpetus McCabe'lt. On ikka head raamatud, eksole... :)

Veel veidi köögiviljadest

2010-10-10T21:43:00.002+03:00

Pildil: riis, liha-köögiviljakaste ja peedi-küüslaugusalat. :) Ei ole photoshop. :p
Ja ikka need tšillid. Kuna sipelgad olid õuest koos potiga kaasa tulnud ja ei kavatsenud seda maha jätta, olin sunnitud viljad maha lõikama ja poti taas õue tõstma. :) Täpselt 36 kauna.

Sügisraport vol2

2010-10-01T11:20:00.001+03:00

Tänavune porgandisaak on märksa esinduslikum kui mullu - nagu eelmises postituses näidatud/räägitud, panin taimedele nende õrnas eas füüsilised tõkked peale, et kasse eemal hoida, ja see töötas. Peenrad nägid välja häbematult jõledad, aga ikkagi - töötas! Ja jah, kõik pildil on ausõna porgandid. :) Nagu ülearetatud asjadega kombeks, on sortidel oma vead - lillad kipuvad lõhki kasvama ja valged õitsema minema. Punased (pildil paistavad roosakas-oranžid ja tegelikkuses ongi peaaegu nagu tavalised, aga veidralt roosa alatooniga) on aga mõistlikud ja kollaseid pean kohe kiitma - kasvavad suureks, ilusaks ja mahlaseks. Kõverad on vaesekesed sellepärast, et ma kasutasin omaenda aia komposti, mille hulgas oli palju vaarikavarsi - pole just parim pinnas. Loodan, et paari aastaga laguneb see peenras paremaks.Täiesti lageda taeva all kasvas selleaastase täiusliku suvega ka üks tšillitaim, mille turult üsna viimaste seas kuskil jaanipäeva kandis või isegi veidi hiljem ostsin. Oli teine veidi välja veninud, aga see-eest kasvas nüüd päris uhke kõrge puuke. Ja veel uhkem hulk kaunasid. Külmemate ilmade saabudes tõin ta tuppa, aga ilmselt on siin ikka liiga pime ja viskab muudkui lehti maha. Kuid kaunad on suuremas osas nüüd värvi omandanud ja seetõttu on paremini näha, kui võimatult palju me sellel sügisel tšillit peame sööma. Kui keegi tahab abiks olla, siis andke ainult teada!

Ndebele Twist Band with Flower Center

2010-09-25T14:05:00.002+03:00

Teine katsetus (õigupoolest esimene, aga see siin ootas pikalt musta värvi rondelle'de järgi, mida allpool pildil ülde nähagi pole :D ) Lisa Kan'i raamatust. Tegin küll kinnitamise sangad veidi pikemad, ent siiski on mõõt parajam mõnele saledama randmega isikule. Tõenäoliselt minu vennanaisele perfecto, arvestades kuidas eelmine kord pidin käevõru lühendama. :) Kui ta nüüd seda blogi ehk ei mäleta lugemas käia, siis järgmine sünnipäevakingitus olemas. :p

Seemnehelmed (Toho/Tšehhi) numbriga 11, üks helmekapsel ja pesastatud ehtekivi ning seal, kus näha pole, kaunistuseks/kinnituseks neli helme"nööpi". Aega võttis... piisavalt. :p

Sügisraport

2010-09-24T16:19:00.001+03:00

Vaatamata sellele, et juba kolmandat korda loodan ma, et see on nüüd viimane kord sellel sügisel muru niita :) esimene ülevaade aiateemadest. Sügis ju. :) Ja tegelikult leidsin ma telefoni usb-juhtme üles ning sain seega järjekordselt hulga ürgvanu pilte arvutisse tõmmatud...

Esmalt siis - meite aias oli lumi nii kõrge. Pildi keskel vasaku poole peal on näha (khm, aimata) karusmarjapõõsaid ja ühte kändu, mis mulle üle puusa ulatub.
Lumi sulas sealjuures täiesti hämmastava kiirusega, alla kahe nädala, ja veel hämmastavamalt ei tekkinud üldse porimülkaid. Aga igatahes karusmarjapõõsastest oligi see viimane pilt, jagasin ilusamad linna peale laiali ning umbes 15 aastat vana kännu lükkasin jalaga pikali. Pilt palju ilusam, kas pole? :)

Olulisematest tegevustest said mängumajale seinad ette, terass ja rõdu valmis ning kõige olulisemad atribuudid ehk ronimisredel ja liumägi ka külge monteeritud. Akende ja ustega läheb ilmselt nii, nagu alati - eksole, remont/ehitamine on elustiil, mitte protsess. :D

Kevadel sai alustatud ka maasikapeenart, seda tagumist, ning esimese puhul on näha minu Töötavat Kassitõkke Vahendit ehk lihtsalt hoida katteloori peal niikaua kui võimalik. Kui taimedest juba kahju hakkas, siis panin metallvõrgu tugede peale ja see päästis ülejäänud suve.

Esimeses reas on kuumaasikad, viimane rida tavalisi. Ausalt öeldes plaanin tavalised välja kiskuda, sest nende viie maasika nädal kestva rõõmu pärast ei raatsi peenart kinni hoida. Selle asemel panen peenra äärest ääreni hoopis kuumaasikaid täis (otse loomulikult vähemalt mõned read valgeid ja kollaseid :p), mis mul siiani õitsevad ja marju moodustavad. Lapsele palju rohkem rõõmu - terve suvi ja sügis iga kord aeda minnes on midagi otsida ja näksida, mis siis, et kaalu ja massi nii palju pole. Kui keegi soovib umbes 5 "Honeoye" maasikataime (loodan, et mäletan sordi nime õigesti), siis andke teada - muidu lähevad ilmselt kevadel kompostihunnikusse.

Varsti saan köögiviljasaaki ka näidata - pean ainult oma eriti uhke tšillitaime üles pildistama. Muuseas, kas keegi ehk tahaks hirmsasti tšillikaunasid? Ausõna, ma annan oma parima, ent see taim kasvas ikka üleeluliselt hästi nii kauni suvega ja 30 kauna ei tarvita ma mingi nõksuga ära.

Netted Rivoli Chain Earrings

2010-09-20T11:36:00.002+03:00

Esimene linnuke eelmises postituses mainitud raamatute kombineerimisest - ehtekivi põimimine/pesastamine McCabe järgi ja üldine kõrvakate kujundus Kan'ilt . 14mm rivoli'd värviga siam, keti küljes 4mm bicone'd siam, lt amethyst ja padparadscha. Toho seemnehelmed numbritega 15 ja 11. Jeerum, need 15 numbriga on küll ikka juba nii tillukesed, et ma pidin oma helmenõelad välja vahetama - vanad ei läinud lihtsalt läbi. Samas silm juba harjub ja varem kasutatud seemnekad (no 9) tunduvad kuidagi lahmakad. :)

Mõttehetk

2010-09-15T13:59:00.002+03:00

Olen hetkel tegelenud peamiselt enda premeerimisega (ei tea küll, mille eest :) ) helmeteemaliste raamatute ja e-bay massive attack'iga kristallhelmeste suunal. Eile näiteks läksin järjekordse pakiteatega (sest mu postkast on ime-imetilluke ja ükski kaardist paksem asi sinna ei mahu) postkontorisse, tädi vaatas huvitatult ekraani, trükkis välja järgmised viis pakiteadet ja tõi siis tagaruumist hunniku tibatillukesi ümbrikukesi. Keerasin nad kõik rõngaks kokku ja teesklesin autosse härra juurde minnes, et tegelikult pole pakke palju. Jäi uskuma :D arvas, et kolm... Huhh, vedas seekord...

E-bay'st tellin seetõttu, et sealt saab ikkagi odavamalt, kui vähegi kannatust on ja luurata viitsid. Samas neile, kellel kannatust ei ole ja usaldust internetikaubanduse vastu ka mitte, siis kontrollisin üle ka Tartus Sõbra keskuses asuva uue helmepoe. On olemas, täitsa olemas - hoone parempoolses otsas apteegist järgmine. Esimese hooga küll vaatasin ka mööda, sest tumedates toonides mõnusalt luksuslikuna paistev sisekujundus ja esimesel stendil paistvad pakendatud kivikesed jätsid mulje, et on ehk hoopis kunstküünte salong - aga ei. Kristallhelmed ja mageveepärlid (ning mõningane valik tarvikuid), meie enda kodukülakeses, täiesti saadaval. :) Soovitan. E-bayst saab kolm korda odavamalt, aga sealt saab ka ja kindla peale. :)

Minu e-bay rünnaku taga on aga põhiliselt kaks raamatut, mille ma tellisin ja hiljuti kätte sain. Vaatan neid, silitan ning ahhetan ja ohhetan kui ilusaid asju on ilmas olemas. :) Esimene neist on Lisa Kan'i Bead Romantique. Selle raamatu pilte nähes tabas mind kohe äratundmine, et niisugune stiil on mulle väga meeltmööda - mitte liiga lakooniline, mitte liiga lopsakas - just paras. Imeilus. Professionaalne. Romantiline. Esimese õpetuse katsetasin juba järgi ka ja eile sain viimased jubinad kätte, seega saan ehk lähiajal ära lõpetada ja välja näidata. Minu jaoks olid õpetused arusaadavad, kuigi raamatu lugejate kommentaarides oli selle pihta kõige enam märkusi.
Teine raamat ei tekita nii ülevõrdes vaimustust kui eelmine - Creating Crystal Jewelry with Swarovski. Laura McCabe iseenesest on üllitanud mitmeid raamatuid ja teda kiidetakse väga. See konkreetne raamat sisaldas aga väga ühetaolisi tehnikaid, ehteid ja mõtteid - paks raamat, kolm ideed. Võrreldes Lisa Kan'i raamatuga, kus iga ehe oli eri tehnikas, tundus kuidagi lahja. Samuti ei kujuta ma päris hästi ette, millise raha eest tema oma ehteid näiteks müüks - kui juba ainuüksi materjali e-bay hind kisub tuhande krooni alla ja sinna lisada 85-100 töötundi (raamatus on hinnangulised töömahud juures ja ühel ehtel tõesti sellised numbrid olid), siis alla 1000 euro seda müüa nagu ei saakski... Sätendavad ka veidi liiga palju. :) Haa, loogiline järeldus - tuleb keskenduda klientidele kalli idanaabri metropolidest. :) Igatahes - kokkuvõttes ega see raamat halb ka ole ja kasuks minu kui amatööri pungestustele tuleb ikka - paar head liithelme õpetust oli, mida harjutada.

Ja tegelikult on mul veel mõni raamat soovinimekirja kantud, millest ühest olen ma juba ette vaimustuses (sain sisu piiluda). Oo jõuluaeg, oo jõuluaeg, millal sina tuled? Huvitav, kas ma suudan sinnani ära kannatada või tellin hommepäev järjekordselt ise ära, et asi kindel oleks...?

Kaua tehtud kaunikene

2010-08-06T14:40:00.000+03:00

Üks lõpetamata asi sai kapi otsast ära lahendatud - nimelt käekott mustriga fake-a-gamo. Sealne muster vähemalt ringis kudumise jaoks ei jooksnud, sobis selline:

rida 1: (RS) K
rida 2: K1, P17
rida 3: YO, K1, YO, K17
rida 4: K3, P17 (koo läbi tagumise lõnga, et ei tekiks suuri auke)
rida 5: K3, SKP, K13, K2tog
rida 6: K3, P15
rida 7: YO, K1, YO, K1, YO, K1, YO (kokku 7 silma kolmnurga jaoks), K15
rida 8: K7, P15
rida 9: K
rida 10: K7, P15
rida 11: K1, YO, K5, YO, K1, SKP, K11, K2tog
rida 12: K9, P13
rida 13: [K1, YO] 8x, K1 (17 silma kolmnurgas), SKP, K9, K2tog
rida 14: K17, P11
rida 15: K17, K11 (double-wrap each st)**
rida 16: K17, drop 11, turn, knit long loops together**

*K-parempidi, P-vasakpidi, YO-õhksilmus, K2tog-kaks parempidi kokku, SKP-kaks ületõstmisega kokku
**Hellad kohad mustris on puust ja punaseks inglise keeles tehtud selles blogis.

Ei tea, kas minu kott on kootud raskest/langevast lõngast või liiga lõdva käega, aga muster kipub veidi liiga sirgeks vajuma - eriti kui on kaenla all ja midagi raskemat sisse panna (no minu käekott on sunnitud muidugi ka väga palju välja kannatama... :) ). Ehk aitaks see, kui mõned strateegilised kohad mustris voodri külge kinnitada, aga siis ei veniks see enam nii hästi. Ja tegelikult on see kott kõigele vaatamata päris nunnu. :) Veidi läikivaid lihvitud helmeid sai ka külge riputatud. Põhiosa puuvillane lõng, ülemine äär ja sangad linasest nöörist. Põhiosa kootud, ülemine äär heegeldatud, sangad makramee.
Teoreetiline test, kus koti sisuks on kokkukäkerdatud suvepüksid - st mahukas, aga mitte kaalult raske kraam. Jube keeruline on endast head pilti teha - fotoka vahet jooksmine ajas ikka hulluks küll. :)

Suvisida tegemisi

2010-08-05T11:16:00.000+03:00

Kübar tütarlapsele, muster pärineb põhimõtteliselt Rohelise albumist. Pealagi ei hakanud mul sealse mustri järgi küll mingi valemiga jooksma, seega olin selle sunnitud tunde järgi heegeldama. :) No ja eks need ridade arvud sellest tulenevalt läksid ka nii nagu läksid. No ja alumine äär tuli ka mustri järgi liiga lauge. Aga noh, põhimõtteliselt idee on ikka sealt. :D Lilleke on ka mujalt pärineva mustri järgi tehtud, ei tulnud muidu ilus.

Juuresolevalt pildilt pole küll näha, aga et asi kindel oleks, sai õie südamikku ikka kenasti sillerdavaid lihvitud helmeid ka lisatud. Tegelikult hämmastav, kuidas selline pisike asi annab mütsile oluliselt lihvituma ja vähem kodukootud välimuse. Mina oma "skandinaavia lakoonilise" maitse järgi üritan alati detailide lisamist vältida, aga viimasel ajal olen märganud, et need annavad üldmuljele väga palju juurde. Õpime kuni elame. :)

Suvi ja lilled

2010-06-27T13:54:00.002+03:00

Suvi, rand, päike... Unistada ju võib, eksole. :) Kaks nädalat veel põhipuhkuseni, seniks mõned teokarpidest kõrvakad. Laastud on ilmselt Frogwillist pärit, rohelised teokarbikesed aga käevõrust, mille ostsin sajandi algusepoolel toimunud reisil Jaltasse.
Punased triibikud meeldivad mulle isiklikult isegi rohkem. :)

Ning katsetused pärlikübarate ja suurepäraselt sätendavate kivikestega. :) Varsti peab neid helmeid juurde tellima hakkama, kuluvad pisikestesse kõrvarõngastesse täitsa ära. :)

Palukesi

2010-06-21T21:50:00.002+03:00

Alustame lihtsatest asjadest. Puhkuse ajal sattusin helmemajandust korrastama, sealhulgas sain ülevaate, kui palju on mul igasuguseid kasutamata helmekesi, mis ainult kiiret konksustamist vajavad. :) Aga see tundub alati kuidagi liiga lihtne, et viitsiks ette võtta. :) Igatahes ühed kassisilmsed "haihambad" said konksud taha - head ja pretensioonitud kõrvakad igapäevaseks kandmiseks, tundub mulle.
Oktoobrikate järjekordse käsitööõhtu soojenduseks mudisin ühel päeval ka savi. Muuhulgas tegin blendimist, mis kahjuks mustri sees mõnevõrra ära kadus. Aga ühest ülejäänud torust sai mummud ära katta ja kuskil seal mummu ja konksu vahel on ka üks lihvitud läbipaistev helmeke, juhuks kui pilti vaadates kõhklema jääte... :)

Osad torudest said lisaks ühte- ja teistpidi lõigatud ning siis nelinurkseks mustriks kokku sätitud. Lõigates, nagu mul alati, moondus muster muidugi mitte enam nii nelinurkseks. :) Aga vaikselt hakkab ühepaksuste lõigete tegemine juba välja tulema, mistõttu moondumine on ikkagi väiksem kui nii mõnigi kord varem. Need on prisked kõrvakad, aga samal ajal üsna rahulikus värvigammas, seega kantavad ka konservatiividele. :) Panin magistri kaitsmise ajaks kõrva, sobisid kuidagi nii hästi musta-valge kooslusega. Ei tea, kas teinekord annaks tööle lisapunkte ka selle eest küsida...? :D

Mittepoliitiline postitus

2010-06-11T09:08:00.002+03:00

Üllatusega näen, et viimane postitus polnudki nii ammu, ainult kuu ja veidi peale tagasi. Vahepeal olen aga olnud ääretult eeskujulikult töökas kodanik:

- sadade osalejatega konverents - tehtud!
- magistritöö - tehtud!
- kool lõpetatud - tehtud!
- karjääritõus - tehtud!
- paar välisreisi - tehtud!
- laps kasvatatud - eee... nojah, no ega ta kasvamata ole jäänud...

Ja juba mitu päeva-õhtut olen luuranud oma käsitöövarusid, kogunud internetist ideid, tellinud ebayst järjekordse hunniku kraami (millest esimene, toho tonti, jõudis Hong-Kongist Eestisse alla nädalaga - pühapäeval tellisin, neljapäevase postiga oli kohal - imetlusväärne! Aga oli muidugi märgitud ka kui gift imeväikese väärtusega, seega ei jäänud tolli kinni). Eile õhtul seoses värske kraami saabumisega oli entusiasmi kohe küll ja rohkem ning seetõttu sai paar liigutust ehtelainel ka tehtud.

Esimene on kõrvarõngapaar, milles on kasutatud peyote lehekesi. Tegelikult tegin need lehed juba mai alguses, kui meie ülimõnus oktoobrikate seltskond otsustas, et niisama koosistumise täienduseks võiks väikese näputöö õppetoa teha ja nii me ühel õhtul koos neid lehekesi pusisime. Järgmine käsitööõhtu on peatselt tulemas, seekord katsume savimätsimist teha ja kindlasti tuleb jälle väga lahe koosviibimine. Igatahes, pika jutu lõpetuseks, minu lehekesed said konksud taha ja materialiseerusid kõrvarõngasteks. Kusjuures valgetasakaalu oli pildil pea võimatu sättida - niipea, kui valget juurde panid, kadus keskosa tekstuur ühtlasesse valgesse laiku. Maha võttes oli pilt aga hall mis hall (no see tavaline värk - hall vine üle kogu pildi; Eesti kliima rõõmud või mis...).
Järgmine pilt tutvustab aga ebayst leitud lahedat vidinat nimega brass mesh wire lace tube, peenikesest traadist torukujulist võrku, mis helmestele ümbertõmmatuna annab eriti šiki tulemuse. Ega see idee oluliselt originaalne ole, kuna mulle jubedalt meeldis toote juures olev tutvustav pilt ja tegingi üsna sarnase asja, aga väga šikk, pidulik ja veidi bling on küll. Kasutuses lisaks mõned swarovski kivikestega rõngad ja paar väiksemat bicone'i kõrvakate juures. Võrku veel veidi jäi, aga rõngad said joonelt otsa (muidugi on neid ebayst teistelt müüjatelt ka palju odavamalt saada, iseasi, kas nad on just swarovskid või lihtsalt mingid kristallilised).

Paar asjakest veel

2010-05-05T10:31:00.003+03:00

Kontrastiks taasikasutusele tegin eile õhtul veidi väärtuslikematest komponentidest kõrvakaid. Mageveepärlid, bali metall, swarovski rombid ja valge korall.
Swarovski liblikad ja rombid, bali metall ja valge korall.

Itimehe unenägu

2010-05-04T08:58:00.001+03:00

Seekord on tegemist totally recycle kõrvakatega. Ega seda mobiili nii lihtne lammutada olnudki, sest õiges suuruses kruvikeerajaid mul polnud - sai rohkem toore jõuga lähenetud. Trükiplaadi mahalammutamiseni see muidugi ei viinud; selle jaoks oleks siiski mingeid kruvikeeramise abivahendeid tarvis. Helmed pärinevad põnni ülehelmestatud teksadelt, mis minu taluvuspiiri ületasid ja seetõttu kõigest läikivast ilma jäid. Et siis recycle (eestikeelne sõna taaskasutus on nagu kuidagi liiga maalähedane ja ei tundu minu udupeenete kõrvakatega kokku minevat :D ).

Kevadistel teemadel rääkides - kas pole mitte funktsionaalsed kõrvarõngad, et esimestel kohtamistel selge signaal anda, kumba kõrva kavaler sosistama peaks. :D No ja muuhulgas said lapsele lõpuks ometi uued tudusokid tehtud. Pildil peaks olema vist kolmas katse. :D Algsilmade arvu määramine on jätkuvalt mu kirstunael, aga vähemalt sain ma endale ka ühed sokid. St ühe soki, sest teist ei ole viitsinud siiani lõpetada. Nagu ikka... :D

Nigu seeni peale vihma

2010-03-30T12:00:00.001+03:00

'tea n'd, kas tegemist on kevade tuleku, üleüldise koguaegonkiirejasiismajõuanpaljuärateha seisundi, žen-ženi vitamiinide lõpuks kohale jõudnud mõju või millegi veel muuga, aga igatahes tekkisid eile veel ühed kõrvakad. Nojah, eksole... kõrvakate tegemine ei võta suurt miskit aega ka muidugi. :D Värvitud mageveepärlid, tibetian hõbe (mis selle nimetus eesti keeles küll peaks olema?) ja üks pisitilluke swarovski eelmises postituses poole sõnaga mainitud tellimusest.

Ja üleüldse peaks tarvikuid juurde tellima. :p Sest pärlite jaoks olid mu hõbedased helmenõelad kõik liiga jämedad; mõnest üksikust surus läbi. Mingisugused bijoux'ist tellitud pisitillukesed musta värvi nõelad olid nende jaoks perfektsed. Ei tea, miks ma tookord küll hõbedast värvi ei tellinud...

Julge hundi rind on karvane

2010-03-28T14:11:00.001+03:00

Üle pika aja tellisin endale helmeid ja vidinaid juurde. Nagu ikka läks käest ära, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. :D Hoopis sellest, et tellimuse hulgas oli ka swarovski ripatseid ja helmeid. Esimesed ripatsid sain kätte ja juba paar päeva sügeles, et teeks neist planeeritud kõrvarõngad ära. Vaatasin ühest küljest ja teisest. Siis kolmandastki. Ja ei suutnud leida ühtegi ideed, kuidas neile mingit lisaväärtust anda lisaks konksu lihtlabasele külgeriputamisele.

Selle asemel testisin hoopis, kuidas kunagi ammu-ammu Mdm-Beadalot käest hangitud pesades swarovskeid/preciosasid mingi aluse peale kinnitada. Aluseid mul nimelt pole ja iga helmekübar lamedaks virutamist ei kanna välja ka. Peale mitmeid katseid tulid välja ülinunnud roosid. Üsna rasked, kuna on tibetian silver helmekübaratega tehtud. Seetõttu oli nende kinnitamine ka üks igavesti keeruline töö - kippusid lehekese liiga taha suruma ja ise värvidega maa poole jääma.

No igatahes lõpuks sai valmis. Minu kõige esimene kristalli sisaldav töö. Täiesti nunnu. :) Kristalli värv on siam. Leheke on tegelikult hõbedane, peegeldab aluselt värvi lihtsalt. :)

Välkreportaaž

2010-03-25T14:54:00.002+02:00

Täiesti värske kraam, lausa siputab veel. :D

Hetkel ikka veel kestval põngerja uneajal tuli isu mõned vanad proovijupid eest ära saada. Jupike heegeldatud ussi ja teine jupp ema vana kaelakeed said kokku käevõruks eelpainutatud traadil. Teine proovijupp on ndbele (oli vist? kontrollin järgi, kui aega jääb) tehnikas katsetus. Kaelakeeks ilmselt liiga oranž ja mitmed jätkukohad liiga nähtavad (no minu silma jaoks vähemalt), käevõrus ei häiri. Eelpainutatud traadil.
Ja eilne söök. Lihtsalt stiilinäide "külmkapi ringvaate" teemal. Üleeilsed keedetud makaronid, sügavkülmast kukeseeni ja spinatipuru. Kastmeks peale veidi kauaks seisma jäänud majonees, hapuks läinud piim, paar muna ja natuke jahu. Ahjuvormi sisse ja küpsema. Ise ka imestasin, et midagi välja tuli. Sageli ei tule, olgem ausad. :D Aga ma lihtsalt ei suuda toitu prügikasti loopida.
No lihakübetki sees pole, nagu herr Iss ära märkis, aga ma võin vabalt vahel ka ilma hakkama saada.

Inventuur

2010-03-20T14:31:00.001+02:00

Jaanuari alguses sai koos põnniga tehtud ka ammulubatud käsitööpunkri inventuur. Pilt enne:
Pilti "pärast" mul hetkel polegi, sest tegelikult sai suure töö ja vaevaga korda vaid kõige ülemine riiul. :D Ja nüüd on seegi kergelt jälle sassi läinud. Aga no vähemalt on orienteerutavam kui varem. Alustasin eeltöödega juba varem, nimelt tegin varraste hoidmise koha. Aluseks on Tiimarist ostetud lauakate, selle küljes vanast linikust ribad ning pits on ülejääk kinkepaelast (jälle Tiimari).

Ja nüüd hunniku seest leitud poolikud tööd. :) Tunnistan ausalt, vahepealse kahe kuuga pole ükski oluliselt rohkem valmis saanud. :D

Kombekas põnnile. Lõige tundus kahtlane ja veekindlust ei osanud ma ka kuidagi tagada. Siiamaani kokku õmblemata. Õmblusmasina kasutamine ongi kuidagi komplitseeritud - lapse uneajal ju ei saa, ärkveloleku ajal ammugi mitte.

Sellest pidi algselt tulema pontšo, aga nüüd kaldub vist kampsiku või vesti poole. Värvid ja lõngad meeldivad mulle endiselt väga-väga, peab vaid välja mõtlema, mida ilusat ja kasutatavat sellest teha saab.

Fake-a-gamo (see on ühe kuulsa disaineri käekoti do-it-yourself versioon :) ). Jäi pooleli ülemise osa heegeldamisel. Tegelikult võiks ju ära ka lõpetada, ei ole eriti palju enam teha. :) Siis saan õpetuste viited ja ringis õpetuse (netis oli vigadega) üles panna.

Sokkidele uue tallaosa kudumine. Ülemised otsad on korralikult vildis, alumised aga (kuna on õhuke täisvillane, iseenesest väga mõnusad soojad sokid) täitsa augulised. Ühed sokid niimoodi juba parandasin, aga kuna tegin jälle ühekordse villasega, siis poole aastaga tudusokkidena olid taas täitsa augulised - nüüd siis lisasin tugevduseks niiti.

Haapsalu salli hale vari ehk väike pitsisallike. Mõtlesin, et alustan tasa ja targu ülilihtsa mustriga ja oluliselt väiksemas mõõdus sallikest. Hea, et nii mõtlesin. See tähendab - tegelikult ei ole üldse vahet, isegi seda väikest asjakest ma ei saa ega saa valmis. :D Ju siis pole päris minu teema... Äkki kunagi ikka lõpetan ka. :)

Veel ajaloost

2010-03-20T14:15:00.001+02:00

Nüüd jõudsin ma lõpuks pildid ka oma fotokast ära tõmmata ja avastasin, et sellega polnud ma tegelenud jõuludest saati. Puhtalt laiskusest. :)

Mullune kingitus suguvõsa vanemale naisgeneratsioonile:

Šokolaadi-kreegimoos (kreegid, suhkur, šokolaad, minu retsept) - šokolaadi maitset pole eriti tunda, aga lõhn käib küll üle pea. :)
Kookosemesi (retsept selles blogis) - jäi minul ikkagi vedel mis vedel ja mingi kahtlane lõhn ka küljes. Ei teeks rohkem.
Laimidžemm (retsept sellessamas blogis) - väga efektne, tarretus suurepäraselt. Üsna mõrkjas muidugi, et kus seda just kasutada saab... Ise kasutasin jõulukalkuni maitsestamisel. :) Päris vahva omaette siiski.
Aprikoosivõie (jälle siinsamas) - jälle täitsa mõnna asi, ainult minu maitse jaoks nõksa liiga rammus. Pannkoogi peale sai söödud siiski isuga.
Sibulamarmelaad (jah, ikka siinsamas) - väga meeldis, lõhn ainuüksi oli super. Kasutasin lasanje sees ka, ülimõnna (herr Iss muidugi ei hinnanud eriti seda magusat kõrvalmaitset).

Mälestused suvest

2010-03-15T11:09:00.001+02:00

Väljas jätkuvalt kuhjuvaid lumemägesid vaadates ja nentides, et enne jaanipäeva vist rohelist muru näha ei saa, tuleb oma hinge soojendada piltidega eelmisest suvest. No tegelikult sain ma need pildid alles nüüd telefonist arvutisse tõmmatud, sest läpaka ja telefoni omavaheline ebasümpaatia oli kasvanud sellistesse mõõtmetesse, et pidin vahekohtuniku, st itimehe appi paluma.

Esmalt mitte nii tapvalt kõrged peenrad, kuhu ma oma kallid triibulised ja värvilised köögiviljad kasvama panin. On mõte, et põhimõtteliselt võib neid igal aastal veel kõrgemaks tõsta, sest praegu kippusid usinamad teod siiski peenrale saama. Ilmselt ei unune iial see hetk, kus õhtul oma nuikapsaid piiluma läksin ja kuulsin, kuidas peenral käib krõmps-krõmps. Whataaaaa...? Krõmps-krõmps. Lähemal uurimisel selgus, et üks limukas oli peadpidi kenasti kapsa sisse söödud auku roninud ja lasi seal kahe suupoolega. Ikka krõmps ja krõmps, täiesti arvestatavate detsibellidega... Aga meil muidugi on uhked limukad ka (postituse allumises pooles poseerivad).

Kuna ma olen laisk ja lohakas, eelkõige aga laisk, siis ei viitsinud ma murukamarat välja sõeluda. Selle asemel keerasin peenra piirkonnas kamara suurte tükkidena tagurpidi. Seejärel sõelusin kompostihunnikust mulda peale, nii et servani sai. No üldiselt võib nentida, et töötas küll. Muru igatahes läbi murdma ei hakanud. Jälle hulk laiskust ära petetud. :D

Pildid 25. aprillist ja 17. augustist. Ühtlasi jõudis naaber endale uue kuuri ehitada. :D
Teine suurem projekt oli lapsele mängumaja ehitamine. Vastavalt herr Issi patoloogilisele põhjalikkusele korraliku vundamendiga. Põhjalikkus läks nii põhjalikuks, et katuse saime talveks peale, aga seinasid veel ette mitte. Ühtlasi on alumisel pildil näha, kes põhilise töö tegi. :D

Ja lõpetuseks pildikesi loodusest.

"Oks"

Ja teised issanda loomakesed.

Palju õnne mulle ja naistele

2010-03-08T11:37:00.001+02:00

Mu sünnipäevapidu oli lähenemas. Tutika romantilise ja tütarlapseliku (mida vanemaks, seda neiumaks... :D ) kleidi juurde ei olnud sobivaid ehteid. Aega oli kahjuks jäänud ainult pool tundi, seega käevõru oli kõik, millega hakkama suutsin saada. Vahelduse mõttes on tore teha mõni vähemambitsioonikas asjake, mis pealegi niiiiiii nunnu välja tuli. Peaks kaelakee ka juurde leiutama. :)

Kusjuures inspiratsioon - see tuli Barbie ajakirjast :D, mis pidevalt ilmselt mu põnni jaoks postkasti tekib (tõenäoliselt tänu naabrite kontaktidele trükitööstusega).

Kaunist naistepäeva ka! :)

Siin ma olen!

2010-01-05T09:31:00.003+02:00

Jõuan veel napilt-napilt head uut aastat soovida. Tulgu see aasta ikka ja alati veelgi parem kui eelmine!

Plaanisin aastat alustada suurejoonelise käsitööpunkri inventuuri ja koristamisega ning see plaan on veel jätkuvalt jõus. Pole veel lihtsalt julgenud pildistama asuda, sest see saab kole olema. :D No vähemalt tegin varrastele juba ammu alustatud hoidiku lõpuni valmis ja esimesed kola vahelt välja kukkunud vardad on endale kindla pesa leidnud.

Muu tegemise kõrvalt avastasin aga, et mu roosakas kuubikuline komplekt on teadmata kadunud. Ma muidugi pole hetkel sugugi kindel, kas see on läinud kingituseks, kellelegi kandmise laenuks või olen ta lihtsalt ise väga hästi ära paigutanud. :) Ühesõnaga - otsima hakkasingi ainult seetõttu, et mu õel oli kellelegi kingitust vaja. Sellist roosat. No ei saanud just paduroosa, aga muudmoodi mõnusate värvidega komplekt. Ja kuna kuubikud olid kõik ära sorditud, tegin paar värvinäidist/kõrvarõngakomplekti. Kuubikute kõrval on üks vanem katsetus ka, mille poolikute ehtetööde karbist leidsin. :)
Otse ehetele suunatud päevavalguslamp on mõlemal pildil värvid täiesti metsa keeranud. Katsusin vähemalt ehete toonid enamvähem õigeks keerata; taust on jätkuvalt müstilist tooni.

Edit: valgustasakaalu sättimisega said pildid oluliselt inimlikumaks, vahetasin vanad pildid välja. :)

Jõulud on söömiseks

2009-12-24T14:34:00.001+02:00

Aga et südametunnistusele koputada ja no selleks ka, et lingid endal ära ei ununeks, veidi seaprae-hapukapsa trajektoorilt eemale.

Esmalt üks pildike laisa looma sup... ee salatist (jah, meil käib Lotte hommikust õhtuni - aga küll on nüüd mugav koduseid toimetusi teha :D ). Tehtud kõigest sellest, mis kappi seisma jäänud ja mida mu rotihing (see on vist geneetiliselt kaasa antud mu ema ja vanaema poolt, kes ongi roti aasta lapsed mõlemad, sest mina oma kuke-kalaga ei tohiks küll ühtegi tähemärgilist näidustust selleks omada) ära visata ei luba. Guacomolest jäi üle mõnusalt üli(e)küps avokaado; tortilladest lehtsalatit. Kirsstomatid ostsin juba mõne päeva eest, aga muu söögi kõrvalt jäid kurvalt kappi konutama. Oliivipurk oli ka juba mõned õhtud tagasi näksimisest üle jäänud. No ja lisaks mu standard-musta-päeva varudest veidi fetat ning uus lemmik - kõrvitsaseemned (mis on muide suurepärased koos õhukese näkileiva ja sinihallitus-toorjuustuga). Oliivõli, veiniäädikat, veskist pipart. Ja ausõna, kui söödud sai, ütlesin endale kõva häälega "Aitäh, väga hea oli!". :)
Südametunnistus ära koputatud, nüüd veidi tortilla-õhtu erist. Kuna Toidutare salsa retseptid oli kuidagi valed ning kuigi herr Iss üritas mind ära rääkida, et misasja ma jälle jaman, ostame parem purgis, kaotasin ennast netiavarustesse. Mis tasus ennast seekord täiega ära. Youtube'st leidsin sellise kasutaja nagu ChefTips. Mida sealt siis ka leida on? Vaadake ise:

Ülivägahea salsa, mu uus arm. Ei, see pool kruusi jalapenot pole mõrv, täpselt parajalt õhetav.
Guacomole, mis täielikult ravis mu foobia antud toidu suhtes - see tekkis peale üsna äpardunud Nigella rocuamole katsetust. Mis kõige hämmastavam - avokaado seeme TÕEPOOLEST hoiab segu pruuniks minemise ära, pool ööpäeva vähemalt. Kolm päeva hiljem viimase pera peal siiski enam ei töötanud. :)
Tomatisupp, mille tahan kindlasti ära katsetada.
Lahe ja raudselt maitsev kõrvitsasupp kõrvitsa sees.

Lisaks veel palju retsepte, mille seast kindlasti leiab veel midagi mõnusat.

Hooaeg

2009-12-24T13:58:00.001+02:00

Juba paar nädalat tagasi paluti mul paari jõulukingi tegemise juures abiks olla. Mõlemad kingid olid emadele ehk siis veidi vanematele daamidele. Esimese ehte põhiline pilgupüüdja on teokarp, mille õpetus asub Isetegijas. Lisaks veel ka liitpärleid, mille õpetuse sain Psiho_de_Lika blogi kaasabil omakorda sellelt lingilt.

Piltidega ei jõudnud põhjalikult vaeva näha, sest kõigele kulub kuidagi rohkem aega kui minu peenelt planeeritud programm ette näeb. :) Juba sellegi viie minuti kulutamine tundus millegi väga olulise arvelt tulevat. :D Ja vannitoas on meie maja kõige valgustatum koht, nagu näete.

Teise ehte peamiseks murelapseks kujunesid peyote lehekesed, millest on tehtud ripats/pross. Nimelt ei suutnud ma oma olemasoleva õpetuse najal kuidagi asjast jagu saada - tegin nagu küljed täpselt samamoodi, aga lehe eri pooled tulid erinevad. Otsisin netist uue õpetuse ja leidsingi sellelt lehelt. Üritasin sellegi järgi teha, aga jälle ei tulnud päris õige. Siis loobusin õpetuse lugemisest ja võtsin asja lihtsalt loogiliselt käsile - teada on ju, mis kujuga olema peab, peyote põhivõte selge - järelikult tuleb helmeid lisada nii palju, kui vaja, mitte nii palju, kui ette nähtud. Viimases õpetuses ongi viga selles, et kui esimesel (part 4: kahandusega lõppeval) real tuleb tõesti 6 helmest vahele lisada, siis järgmistel juba 5 (part 5: õpetuses on, et 6). Või siis on mul jälle miskine oma pahupidi võte, mis ametliku teooriaga kokku ei lähe. :D No nagu kudumiselgi...

Suurem rist ja viletsus oli ka lehekeste prossile kinnitamine, sest lehed on siiski pigem elastsed, mitte jäigad ja kippusid väga ära vajuma. Ja tegelikult tahtsin ma lilleõie teha - sellise täidisõie, aga 3+3 kroonlehte on selle jaoks ilmselgelt vähe. Prossiga oli nii suur häda, et pidin öise magamispausi võtma, et hommikul värske peaga asjale muudmoodi läheneda. Sain lõpuks hakkama. :) Ja kui lehtede tegemine käpas, siis tegelikult on need ülimalt efektsed, mõnusad teha ja muidu lahedad asjakesed. Teen edaspidigi.

Vigade parandus

2009-11-27T13:55:00.001+02:00

Eelmise postituse ajateemaline ohe tuletas meelde, et ma pole ju oma ogalala katsetust üldse demonstreerinud. Siin see on. Veidi õhem kui päris õige rikkalik ogalala peaks olema, sest mul said seda värvi seemnehelmed otsa (peaks olema vähemalt 2x 40 g pakk, veel parem kui 3x). Vot see on ka selline töö, mida võib ikka mitu head nädalat õhtut teha.

Uus lemmik

2009-11-27T09:26:00.001+02:00

Vennanaise sünnipäevaks hakkasin targu varakult valmistuma. :) Nii nädal enne mõtlesin, et teeks talle ühe vinge ussi - sellise kaks meetrit pika, et saaks ikka igat moodi kaela/puusa ümber mässida. Mõeldud-tehtud, hakkasin aga hoogsalt helmeid niidile ajama... üks õhtu... teine õhtu... kolmas õhtu... Siis otsustasin ümber, et ei aja tervet kahte pakki, suurem osa ikkagi juba niidil. Heegeldasin natuke maad, st paar sentimeetrit randmed naksumas nii mis kole ja sai selgeks, et seda ussi ma küll kuidagi valmis ei saa õigeks ajaks. Statistika: helmeid ajasin niidile umbes 5 puhast täistundi.

Öine loomepuhkus ja päevane netis surfamine. Tuli uus mõte teha peyote põimingus lai käepael. No midagi sellist. Valisin tükk aega mustrit ja olemasolevast värvivalikust helmeid ning hakkasin hooga pihta. Hoog kestis nii kella kaheni öösel, kui isegi minu väsinud silm hakkas seletama, et pael kisub igast otsast ja pole piisavalt hea kvaliteediga. Läksin magama väikese murega, sest jäänud oli vaid üks vaba õhtu ning päris ära kurnata ka ennast ei tahaks, st mitu ööd järjest magamata oleks edasiste plaanide suhtes raskendav asjaolu. Statistika: punusin üle 4 tunni.

Öösel puhkust ei toimunud, sest tsikil kõht valutas. Päeval netis surfasin ikka. :) Ja leidsin järgmise õpetuse siit, mille keegi hea inimene oli üles riputanud, aga nüüd ei suuda ma enam sellele heale inimesele viidet leida. Algus oli küll veidi keeruline, sest õpetuses ei olnud seda selgelt üles joonistatud, aga leiutasin miskise mooduse ja sai täitsa hea. Et õhtut säästa, käisin lõuna ajal kodus asja kallal nokitsemas. Ja see edenes oluliselt kiiremini, paela osa sai tehtud umbes 3 tunniga + kinnitus (samuti peyote põimingus).

Kõrvarõngad tegin ka, aga need kinkisin enne ära, kui pilti sai. Ehk saan kunagi külla minnes pildi tagantjärele lisada. Käevõrust õnnestus pilt saada tänu sellele, et kingisaaja ranne on veel saledam kui minu oma ning võtsin võru kohe sünnipäevalt tagasi koju kaasa, et seda kitsamaks teha. :) Kingirõõm jäi üürikeseks, võiks öelda. :D

Aga tehnika mulle meeldib, edeneb mõistliku kiirusega ja näeb ülinunnu välja. Reaalsuses jätab rohkem tugevakoelise pitsi mulje. Täpselt õpetust ei järginud, sest ilmselt olid mul teises mõõdus helmed - õpetuse järgi oleks liiga suured augud tulnud keskele.

Ja statistika oli lihtsalt selle jaoks, et nentida - käsitöö on ikka üks kole ajamahukas tegevus. Täiesti müstiline, kuidas mõned tulistavad usse, ogalalasid ja peyotesid nagu varukast!

Jõuluaeg läheneb

2009-11-13T09:21:00.002+02:00

Jõulukuu lähenedes on vaja teha mitmeid olulisi otsuseid.

Esiteks - kas lapsele on juba päkapikku vaja? Sai otsustatud, et ilmselt ikka on - ta suudab juba kenasti asjast rõõmu tunda.

Teiseks - peab tegema päkapikusussi. Idee on täiesti olemas, aga Lõunakeskuse Tiimari oli punasest vildist paljas. Pean veel teisi poode väisama või kodused muuvärvilised varud hakkama panema.

Kolmandaks - ja mida ma siis sinna sussi sisse panen? Pole siiani õrna aimugi. Komme meie majas eriti pole ja no ausalt öeldes ega need eluks vajalikud ka ole. Küll on hea rääkida, kui ise üsna kommi-isu-vaba inimene olen. :)

Neljandaks nägin poes hiiglama vahvaid Muumide ja Puhhidega jõulukalendreid. Jäin aga mõtlema, et tjah... Kuidas ma suudan neiule selgeks teha, et üks aken päevas. Kahtlustan, et eriti ei suuda. Jääb siis ainult päkade peale. :)

Viiendaks on vaja leida toas koht jõulupuule ja arvestades asjaolu, et selle jaoks tuleb ümber ja minema tõsta kappe, lõpetada remont ning keldrist alustades panipaiku koristama hakata, olen ilmselt juba hiljaks jäänud. Praegusesse tuppa kuuske igatahes ei mahu. No näis.

Kuuendaks nägin Isetegija foorumis jõuluehete koostegemist ja päris mitmed tundusid nii armsad, et tahaks teha. A selleks on ilmselt ikka puud ka vaja, mida ehtida. :)

No igatahes seitsmendas punktis jõuan sinna, kuhu jõuda tahtsin ehk heegeldatud kuuseehted tundusid täiesti parajad olevat ka kõrva riputamiseks. :) Heegeldatud koos hõbeniidiga (pole jah näha, nagu ikka) ja pva-tatud. Päris nunnud. :)
Ja kui juba niikuinii olin tangid-asjad välja kangutanud, siis sai mõned asjad veel teha. Sellised mugavad, toorikutest ehtekesed. Tillukesed kõrvarõngad ja käe... ee... kett, mitte võru, ma ütleks.
Ja veel ühed kõrvakad, mille ilu ongi täiesti sobimatult suured kassisilmsed munad. :) No lihtsalt tundus, et need peavadki sellised suured olema.
Over and out.

How (not) to decorate

2009-11-08T21:31:00.000+02:00

Ah et mis see siis on? Need siin on minu otsustusvõimetuse viljad. Nagu kunagi mainitud, vajas tuba katteid erinevate riiulite-riidepuude ette. Otsustasime, et kardinad on kõige lihtsamad ning teostatavamad lahendused arvestades kaldseinasid ja muid katusekorruse rõõme. Otsustasin esimese hooga, et kuna toolide (panoraamil vasakul) jalad on tumepruunid, soovin just seda tooni tuppa rohkem sisse tuua. Hetkel on magamistoa näol tegemist maailma kõige plassima helebeeži unelmaga. Ostsin tumepruunid kardinad ära. Laotasin laiali. Otsustasin, et ei sobi. Laotasin uuesti. Mõtlesin, et aktsenti on ikkagi tuppa vaja. Riputasin üles. Ei suutnud enam üldse otsustada.

Siis tuli mulle meelde tore saade kanal 11 pealt (vt pealkiri), kus toa foto kenasti üle sikerdatakse, et näha, kuidas kujundus istuma hakkab. Seega - fotokas kätte, panoraamvõte peale (mida ma jätkuvalt kasutada ei oska, seega mõttetu liigutus tegelikult :) ) ja pilte tegema. Ei teinud neid isegi samast punktist, aga kleepisin vaba käega kokku ja puhastasin mõned kohad ülevaatlikumaks (nt voodi oli muidu pool pildist - tegin kitsamaks). No ja siis värvidega möllama. :) Kasutan muide pilditöötluses Gimp'i, mis on vabavara ja mille võimalustest ma umbes 5% omandanud olen. :D

Kokkuvõte - pruun peab jääma. Muidu on pilt jätkuvalt plassimast plassim. Aga mis värvi selle kõrvale lisada? Jube, olen veel otsustusvõimetum kui enne. Hetkel on (vist) poolehoid viimasel, sini-sinisel variandil - seda enam, et täpselt seda värvi kangatükk kastis ootamas on. Või äkki punast? Erkroosat? Rohelist...? Help!

Vahepala

2009-11-03T10:13:00.002+02:00

Suured tööd on ikka jubedad. Teed ja teed ja valmis ei saa. Blogis ka täielik vaikus. Hakkasin nimelt kuduma pitssallikest (jep, isegi mitte haapsalu - seda ma vist kooksin eluaeg) ja praeguseks on hädised 40 cm kootud. Sealjuures olen vist kuu aega üle päeva veidi asjaga tegelenud. Jube-jube-jube, kui kaua aega võtab. Haapsalu sallide kudujad on küll üliinimesed! Lisaks tegelen ühe koti viimistlemisega, loodan ikkagi kunagi valmis ka saada.

Aga nüüd teema juurde tagasi tulles - eile õhtul viskas jubedalt üle, et ükski asi valmis ei saa -võtsin siis hoopis kõrvarõngad kätte. Kindel asi, mis ikka valmis saab. :) Ja kuna isu oli peal, tegin mõlemale käevõrud ka juurde. Kuid isegi nende paari pisikese, väga lihtsa asjaga tegelesin nonstop lapse magamapanekust Transporteri filmi lõpuni ja veerand hilisest CSI'st takkapihta. Kokkuvõttes - kaks ja pool tundi. Olgu-olgu, poole silmaga vaatasin telekat ka ikka. :)

Aga vähemalt oli see kaks ja pool tundi puhast rõõmu ja naudingut. :) Tulemused siin.

Pildil pole küll eriti näha, aga kuna kasutatud on fire polished helmeid, sillerdavad ehted väga ilusasti.

Ikstriim meikõuver

2009-10-20T09:21:00.000+03:00

Kui kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis eiteagikuidastäpselt sattusin sellisele huvitavale lehele nagu Purse Blog. Vaatasin mis ma vaatasin neid kotte, eriti aga nende ulmelisi hindu, ja hakkasin huvi pärast kotte uurima sellise pilguga, nagu "tehtav", "no kui veidi sättida, siis saaks hakkama", "ahhaa, näe, tollest vanast kotist saaks sama teha" ja nii edasi. Ühesõnaga - väljakutse. Kas saaks koduste vahenditega teha endale 2000-doltšise gutšimutši koti? Julgesin võtta seisukoha, et saab - vähemalt midagi sarnast või veel originaalsemat. Igal juhul tahaks proovida.

Soojenduseks haarasin ühe oma vanadest lemmikkottidest, millel kangas nurkadest narmendama oli hakanud (ja seetõttu enam kantav ei olnud) ning harutasin jupphaaval lahti. Vahetasin kanga (seda ma vast ei hakka kirjeldama, kuidas lapse uneajal elektrilist õmblusmasinat käega edasi ajasin, et vaikus mitte häirida - maailma kõige nürim töö :) )ja õmblesin uuesti käsitsi (et naha sisse rohkem auke ei teeks) kinni. Enne oli kott koos linikuga selline:

Ja pärast veidi teistsugune. Kangas iseenesest on mu vanavanaema õe (oli äkki niipidi?) käsitöö, kangastelgedel kootud linik lauale, mis elutegevuse käigus plekid peale oli saanud. Ei olnud eriti kahju kääre sisse lüüa, seda enam, et linikukultuur meie peres hetkel varjusurmas on. Kastides tuustides leidsin muidugi igavese portsu sama vahvaid linikuid, tikitud padjakatteid ja palju-palju muud põnevat, mis kõik käekottideks saaks teha. :)

Kui mu lapsevanem nägi, mille kallal ma tegutsen, tassis ta lisaks minu suurele katkiste käekottide varule veel mõne enda oma ka mulle kohale. :) Et tehku ma midagi. :)

Eks apsud jäid sisse ikka, aga saingi õppida, kuidas edaspidi läheneda ja millega tuleb arvestada. Ja ideid on päris mitmeid, millisest kotist mida teha. :)

Oktoobrikate hooaeg

2009-10-14T10:20:00.001+03:00

Oktoobrikate sünnipäevade edu nimel küpsisetordi retsept. :)

Koostisained
(12 parajat tükki ikka saab, aga küpsisetorti süüakse alati ju topelt - seega piisav 6le :p)

3 pakki küpsiseid
500 g maasikaid või muid marju
400 g kohupiimapastat
200 g lehmakese komme
0,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
4 dl 35% rõõska koort
Kaunistamiseks kohupiimakreemi või vahukoort ning marju

Valmistusõpetus

Küpsised (efekti mõttes võib olla nt 2 pakki heledaid ja 1 pakk kakaoga küpsiseid) pudistada tükkideks. Maasikad poolitada, kommid tükeldada pisikeseks. 35% koor vanilli- ja tavalise suhkruga vahustada; lisa kohupiim, sega enamvähem ühtlaseks; lisa küpsised, maasikad ja kommid ning sega läbi. Kalla segu toidukilega vooderdatud kaussi/vormi ja hoia üleöö külmkapis. Serveerimiseks kummuta tort alusele ja kaunista vastavalt oma maitsele.

Olen proovinud ka mustikatega (veidi liiga magus ja lääge mu maitse jaoks jääb) ja mustsõstardega (mulle väga meeldib, aga suhteliselt vänge - seega paljudele liiast). Kõige kuldsem kesktee on ikka maasikatega. :) Kui marjad on külmutatud, siis ära sulatamisega vaeva näe. Kommid olen vahel halvaaga asendanud - samuti väga hea.

Savivärki

2009-10-09T09:52:00.001+03:00

Meie siinpoolses (pisikeses) suguvõsas on sünnipäevad jaotunud äärmiselt ühtlaselt - kui suvi vahele jätta, siis iga kuu üks. Oktoober on jõhker sünnakuu, siis on kaks järjest. :D Õnneks on üks neist naisterahvas ja seega sain kingituse järjekordselt ise teha. Ning õnneks ei loe ta minu blogi (ma arvan vähemalt), seega saan pühapäeval üle antava kingituse juba praegu siia üles panna. :)

Komplekt kõrvakatest ja kaelakeest. Läbipaistev savi on jätkuvalt kollasem kui ma oleks lootnud, seetõttu on ka organza pael mitte lumivalge, vaid roosakas.

Ja kuna mulle hakkasid need lipsud kõrvarõngastel jubedalt meeldima, tegin endale ka ühed. :)

Lisaks veel minu üks esimestest savikatsetustest, mis üle aasta kapis küpsetamist ootas. Muster on ilus, sest selle tegin ometi õpetuse järgi. Ülejäänud on vabakäe katsetused olnud. :) No ja neid kõrvakaid on siis nüüd kaks paari. Ma ei teagi, mis nendega täpsemalt teha, sest nii palju ma ehteid ka ei kanna. Kui keegi tahab endale, siis andke teada. :)

Valmistume talveks

2009-10-06T09:52:00.000+03:00

Nagu juba varem mainitud, tegin Mari Marikese õpetust kohandades veel ühed villased sokid. Palmikutega. :) Täitsa head sokid, venivad parasjagu ja pole liiga jäigalt paksud. Lõngaks jätkuvalt seesama Red Heart Sport Socks Color (75% vill, 25% polüamiid; 100 g= 410 m; värv nr 26; vardad nr 2), millest kunagi kindad said kootud. Sokid paistavad ebaloomulikult pikad ja kitsad, aga jalga pannes venivad täpselt jala järgi sobivaks; pole sugugi suured, nagu ma isegi esialgu kahtlustasin.

Lisaks kangutasin õe juurest tagasi oma õmblusmasina, mis seal juba üle aasta meeldivalt aega oli veetnud, et Ilvesest ostetud täisvillasest paduroosast paksust kangast üks jope alla mahtuv soe kampsiklane teha. Õmblusmasinaga on mul jätkuvalt armastan-vihkan suhted. St mina armastan, a õmblusmasin vihkab. Olenevalt kanga paksusest tõmbab ta õmblusele pusa alla kas 10 cm peal korra või 40 cm peal kaks korda. See mure on tal kusjuures alati olnud ja ma pole kuidagi jagu saanud - küll olen kerinud kõiki olemasolevaid nupukesi masina peal, vahetanud nõelasid, niite, lähenenud isegi kruvikeerajaga - ei miskit. Peab vist masina kasutusjuhendi uuesti üles otsima ja meesterahvale näitama, ehk tema suudab midagi välja võluda.

Tehtud Ottobre 2002-3 mudeli nr 22 järgi, mille lõike pusisin ise väikseimast valikust veel kahe numbri võrra väiksemaks ehk umbes 92 kanti. No käised on ikka pikad, neid tuleb veidi üles kerida. Kehast võib ju pikk olla, laiusesse on kah ruumi kasvada. Rõivaste numbrid on minu jaoks jätkuvalt müstika, sest olemasolevad nr 92/98 mingid kampsikud on juba üsna väikeseks jäänud... Aga igatahes kõlbas jope alla panna küll ja ma loodan, et on soe ka.

Eelarveliselt (MaSu ju ikkagi) - kulus 75 cm 1,5 m laiusega kangast (200.- meeter, aga Ilvese vabrikupoes oli just 50% ale), üks roosa niidirull 8.- ja 40 cm pikkune alt lahtikäiv lukk 18.-. Et noh, kokkuvõttes - kasutatud kapsik osta oleks odavam ja allahindluste ajal saaks ehk poest uuegi sama raha eest. :D

Rahva tungival nõudmisel

2009-10-02T09:30:00.001+03:00

Retsept, mis pärineb 1995.a. taskuformaadis raamatust "Pirukad".

Külmkapi-pärmitaigen
1 klaas hapupiima
100 gr pärmi
3/4 klaasi suhkrut
1/2 tl soola
300-340 gr margariini
6 muna
7 klaasi jahu

Vaja on suurt 5-liitrist kaussi. Väiksemale perele peaks tegema pooles või kolmandikus koguses - aga, nagu öeldud, mina panen ülejäägi portsudena sügavkülma ja saan iga kell jälle pirukaid teha, kui isu tuleb.

Väikeses kausis segada pärm hapupiima ja 1 sl suhkruga. Suures kausis kloppida lahti munad, hõõruda sisse ülejäänud suhkur ja sool. Segada sisse sulatatud (mitte kuum) margariin ja pärmisegu. Nüüd segada taignasse osade kaupa jahu. Taigen jääb üsna pehme. Kauss katta kaanega ja tõsta kaheks tunniks külmkappi.

Nagu foorumis juba mainisin, tuleb see tõesti hea pehme taigen, seega jahtunud pirukad ja saiad pole nii kole kõvad kui mul tavaliselt. :)
---
Köögitoimkonna jätkuks ja aiarõõmude sissejuhatuseks korjasin aiast öökülmade kartuses kokku oma basiilikupõõsad ja tegin pestoks. Täiesti mittemärkimisväärne saavutus iseenesest - mainin seda siinkohal vaid seetõttu, et ahvatlevamat pilti kui pestokraam purustamise eel pole mina ammu näinud. Vaadake ka: For the record - pesto sisse panin basiilikut, küüslauku, seedermänni seemneid, parmesani (tegelikult eestimaist Forte't), soola ja loomulikult ohtralt extra virgin oliivõli. Oeh kui hea, lõhn ajab täiesti hulluks... Järgmised kaks nädalat sööme ainult pastat ja pestot. :D
---
Ja aiarõõmude rubriigi jaoks on mul ka esimene pilt olemas. :) Taustast veidi: kevadel sattusin Kodu Kauniks foorumis jutu peale lilladest ja lumivalgetest porganditest, mis mu (nagu ikka uued ja omanäolised asjad) täiesti kihevile ajas. Aiapoodide kammimine päädis tõdemusega, et asjatu lootus ja jõudsin taas, nagu alati, e-bay lõpmatute avaruste juurde. Ja ega ma siis seemneid tellides järjekordselt pidama saanud. :D Lisaks kollastele, valgetele ja lilladele porganditele (mis praeguseks on söödud) tellisin ka kollaseid, triibulisi ja valgeid (puna)peete, mille peatselt üles võtan ja siis saab pilti ka; ning igasuguseid muid huvitavaid asju.

Näiteks asparaagust (sealt saab sparglit), kääbusvariatsioone aedubadest, kurkidest. Musta värvi paprikat ja lumivalget baklažaani. Ja lisaks vahvaid taldrik- ning spageti-suvikõrvitsat. See viimane ongi nüüd pildil. Kuigi herr iss juba ammu kutsus kurja karja ja teatas, et ei saa ma neilt soojalembestelt taimedelt ilma kasvuhooneta midagi, kasvas üks spaghetti-squash päris priskeks ning paar väiksemat sain ka. Millest minu aia megalimukad said ka mõne. Kasvatamisel testisin jällegi foorumist leitud tarkust, et Tallinna Loomaaed pidavat oma niidused panema suurde tünni ja kabatšokid sinna otsa kasvama. No tünnidega on mul kehvad lood, ma panin kuivanud puulehed vaheldumisi niiduse ja köögijäätmetega hoopis suurde musta prügikotti (kombineerisin teise foorumitarkusega sügislehtede kompostimisest prügikottides päikese käes), kõige otsa 10 cm turbakihti ja sinna sisse siis seemneke. Paar seemet läksid täiega metsa ka, sest Eesti ilmastik on ikka väga aiapidajavaenulik. Esimene seeme läks kasvama alles juulikuus. :o Ausõna... Ju siis enne oli liiga külm. Ja teised seemned kuskil poole juuli pealt - loogiline, et suurt saaki pole loota. Seegi üksik pontsu ületas tugevalt mu lootusi. Aga vähemalt kevadel tšekkan üle, kuidas kompostimise seisukohalt edenes. Taimed kasvasid igatahes täie isuga sellise rammu peal ja olid seega tänuväärseks roheliseks müüriks, mis prügihunnikut kattis. :D

Pildid kõik tehtud mu vanakese fotokaga õhtupimedas, seega andestage kvaliteet.

EDIT: Selline näeb spagetikõrvits peale küpsetamist välja. Täpselt sellisel kujul sealt välja tõstadki. On küll spageti moodi. :) Maitseb nagu tavaline suvikõrvits.

Sokitegu

2009-10-01T09:32:00.000+03:00

Teoreetiliselt on soki kudumine üks lihtsamast lihtsam tegevus ja pisitillukese, lapse soki kudumine sellest veel lihtsamgi. Kui sa just mina pole. :)

Algas asi sellest, kui hiljutise nohu ajal pidime olemasolevaid villaseid sokke tükk aega venitama, et tsikile jalga saada. :) Mõni tütarlaps on suurema osa oma viimasel ajal vähesest söömast panustanud jalanumbri kasvatamisse. Saigi otsustatud, et on viimane aeg lõpuks ometi ise lapsele sokid kududa. Leidsin isegi suurepärase õpetuse Mari Marikese blogist, mis puust, punaseks ja kelladega selgeks teeb, kuidas lapse sokke kududa (kõige olulisem - annab algsilmade arvu, millega ma eranditult alati puusse panen).

Võtsin aga selle ebamäärast sinepikarva 100% villase lõnga kätte, mille mu vanaema ükskord jõuludeks suuremas koguses kinkis (aga mis on veidrat värvi, liiga puhas villane - seega kare ja nõksa liiga peenike, et midagi suuremat käsile võtta) ja hakkasin pihta. Ja hakkasin uuesti. Ja alustasin kolmandatki korda. No sa jeerum... lugesin läbi isetegija kõik õpetussõnad veniva silmuste loomise kohta... ja jäin siis mõttesse. Väidetavalt peaks see kõige tavalisem alustamise moodus olema kõige venivam. Nojaaa... Olen juba mitmeid kordi kogemustest õppinud, et kui üldiselt koon ma väga lõdvalt, siis alustan see-eest täie rauaga - vähemvenivamat asja kui minu loodud silmused ei ole lihtsalt olemas. Seetõttu ka kõik need probleemid silmuste numbri arvutamisega jne - algus on alati liiga kitsas ja kõik ülejäänu liiga lai.

Siis tuli aga meelde, et kunagi leidsin netist Haapsalu salli õpetuse, kus on kirjeldatud salli eriti veniva ääre loomist. Siin see lehekülg on. Ja see on tõepoolest veniv, st isegi minu poolt looduna venib piisavalt. Ainuke asi, et Haapsalu rätikut ei maksa mul vist küll käsile võtta, sellist silmade loomise viisi pole veel välja mõeldud, mis minu puhul piisavalt veniks. :D

No ja sellest ma üldse ei räägi, et ma koon ju valetpidi, st võtan kududes silmuse tagumise keeru, seega pean kõikide kokkukudumiste puhul eelnevalt selgeks tegema, mispidi kalle peab jääma ning seejärel sobiva kudumisviisi kasuks otsustama. Õpetused on üldjuhul täpselt vastupidised. :)

Aga igatahes. Silmuste arv eeltoodud Mari Marikese õpetuses on täpselt sobilik ühele veidiülekaheaastasele neiule. Jalalaba osas lisasin ma kaks mustrikorda veel, muidu jäi liiga lühikeseks - nüüd on nõksu jagu kasvuruumi ka. Muus osas jälgisin täpselt õpetust ja sain tõsiselt palju selgust, kuidas sokkide kudumine ikkagi käib. Eile võtsin lausa käsile järgmised sokid, kus asendasin mustri palmikutega, et saada tihedamad ja töisemad sokid. No näiteks kummikute alla või nii.

Kusjuures peale pesemist polegi lõnga värv enam nii hull, läheb olulisemalt kollasemaks ja päikeselisemaks. Ehk võib sellest midagi asjalikumatki teha, sest lõnga on mul ikka mingi nelisada ja üle grammi, st lapse sokkideks annab ikka kududa. Mõtlesin hetkeks mingi sallilise-rätikulise peale, aga selleks on vist ikkagi liiga jäme (kahekeeruline). No see Haapsalu sall ei anna rahu, kuigi tean juba ette, et mul pole nii pikaks kudumiseks piisavalt kannatust. :)

Ja pilt ka. :)

Kui tervet rehkendust ei jõua...

2009-09-28T10:11:00.001+03:00

... siis tee pool. :) Nädalavahetus kujunes ootamatult tihedaks, aga üliväga vahvaks, seetõttu ei jõudnudki üldse valmisnikerdatud saviplönnidele konksusid taha ajada. Hakkasin eile õhtul hoopis Andrale villaseid pitsilisi sokke kuduma, aga see on täiesti teine jutt ning kaasnevat hala saate lugeda eraldi postituses, mis loodetavasti ikka lähiajal tuleb. :)

Aga pool rehkendust siis siin.

Esmalt komplekt, mille tegin spetsiaalselt iseendale suure targa venna pulma minekuks. Kleit süles, sobitasin muudkui helmeid värvi järgi. Pimedas, loomulikult järjekordselt, aga sain enam-vähem siiski värvidele pihta. Klambri tegemine võttis ootamatult kaua aega (kaks õhtut), seetõttu tassisin kogu kraami juuksurisse kaasa ja lokirullide kuumutamise ajal nikitsesin valmis kõrvarõngad. Juuksurid ahhetasid ja ohhetasid kõrval, et issake, kas saabki niimoodi ise teha. :)

Ja siis üks näide savitööst ka. Kusjuures mustad plönnid on tegelikult spiraalid läbipaistvaga. Jep, paistab suurepäraselt läbi, absoluutselt pole näha, et seal miskit spiraali oleks. :) Selle peale mõtlesin, et ajee, nüüd teen eriti vinged kõrvakad, kus läbipaistev sees ja värviline sõõr ümber. Need õnnestus muidugi 30 minuti asemel 45 minutiks ahju unustada, aga tõenäoliselt ei oleks ka õige aeg päästnud - läbipaistev oli muutunud määrdunudkollaseks mullikestega plönniks. No ikka jõle kole kohe. Järelikult saab seda läbipaistvat asja kasutada ainult mõne pastelse värvi vahel kitsa kihina. Õpime kuni elame.

Ahjaa, viimasel ajal lasen kogu aeg auto correct'iga pildid üle. Ei saa küll aru, kas nüüd on pildid teistpidi jätkuvalt sama hullud?

Sügise moevärv

2009-09-25T09:15:00.001+03:00

Tõenäoliselt on kõik inimesed, kes rõivapoes käivad, juba tuvastanud selle sügise moevärvi - lilla. Kuigi jah - lilla on praktiliselt igal aastal sügisrõivaste hulgas tooni andnud, kui mu mälu nüüd ei peta.

Ühesõnaga - lugu lühike. Sõbranna läheb pulma, ostis uue kleidi (öhvkoorss sügisvärvides, muud pole ju saada...) ja vajas seega lillat kaelaehet. Siin see on. Tunnistan ausalt, et ahvitud (tegelikult kogu mu loometegevus käibki teiste ehteid uurides ja siis neid oma võimetele-vahenditele vastavaks kohandades) sellest blogist.

Polümeersaviga mätsimine on mul viimasel ajal kõige aktuaalsem teema, sest seda (hurrrrraaaa!) saab teha ka koos tsikiga. Tema väntab pastamasinat, mina voolin ehtekesi. :) Üleüldine ehete tegemine on muidu alati käinud õhtupimeduses - ja hommikuses päevavalguses värvikoosluse üllatusi aeg-ajalt ikka juhtub. :)

Täna laenan töölt parema fotoka koju ja teen teistest valminud ehetest ka pilte. Ausõna.

Veidi silmailu

2009-08-14T09:34:00.001+03:00

Kiire dokumenteerimine (no ei jõua kuidagi enam töö, kodu ja tsiki lasteaeda harjutamise kõrvalt blogida; hea, et pildidki tehtud saavad - mitte küll alati kahjuks:) ).

Merilin sai klubikate poolt kingituseks (hehee, esimene täiesti tellimustöö) sellise kaelakee ja kõrvarõngad:

Diana käis külas ja tema särgi juurde sobis värvilt no täpipealt see kaelakee:

Ja laupäeva õhtul, kui mul oli olemas lapsehoidja, palju aega ja mitte ühtegi (nuuks!) just sellel õhtul vaba sõbrannat, istusin ma siis hoopis kodus ning nikitsesin kõrvarõngaid teha. Mõne ärandas mu ema kohe ära ja mõni on varem valmis tehtud, aga näitamata. Pildil on need kõrvakad, mis mulle endale väga meeldivad ja ise kannan. Kõrvakate hoiuraam on aga Psiho_de_Lika blogist pärinev vidin, mis, olgu öeldud, on minu arvates innovatsiooniaasta auhinda väärt. :)

Päev 2 ja 3

2009-06-27T22:04:00.000+03:00

Jaanipäev rikkus mõnes mõttes koristamise hoo ära - kaks päeva ei saanud last lasteaeda saata. :) Aga no mulle jäid neljapäev ja reede. Reede pealelõunaks oli koristamisest ikka rämedalt kõrini, kuid korras on vaid kaks kolmest korrusest, kusjuures esimene korrus ongi vist kõige hullem - vannituba, wc ja tuba, kuhu kogu träna eest ära on lükatud. Hirmus saab see olema. Ja järgmisel nädalal ongi ainult kaks päeva lasteaeda jäänud, alates 1. juulist nad puhkavad.

Ühtlasi imestan julgelt ja jätkuvalt inimeste üle, kes ütlevad, et "oh mis see koristamine, tund-poolteist ja korras". Kusjuures ühel sõbrannal, kes nii ütleb, pole sugugi väga väike korter - ikkagi neljatoaline. Ja kuidas siis minu, ametlikult kokku ka 4 toa, koristamiseks 15 tundi rassimist peab arvestama? Mul läheb ainuüksi pooleteiseruutmeetrise vetsu koristamiseks tund ära. Mingi eriti aeglane tsikk olen vist... :)

Ühesõnaga, hala lõpetuseks mõned pildid ka. Juba ammu lubasin meie omavalmistatud köögikappidest pilte teha. No siin see pilt siis ongi. Ainult et paistab vist üsna tavaline, st kui lähedalt ei vaata, siis sama hea kui kuskilt tellitud (ainult et maksis 3-4 korda vähem). :) Ühtlasi on näha meie au ja uhkust, palkseina (jumal tänatud, et ise ei pidanud seda puhastama, vaid siis viitsisid töömehed veel tööd teha :p ).

Ahjaa, ENNE pilt ka. :)

Aktiivses kasutuses:
Kappide skelett:

Elutoast ei saa pilte näidata, sest tegemata on remonditööde... mmm... kolmas...? neljas...? etapp ehk siis sein savikrohviga üle mätsida. No ja üleüldse polnud esimene remont lõppenudki, kui teine algas ja äsja kinni naelutatud ukse jälle lahti kangutasime, et sealtkaudu uue trepi peale saada. Mõmmiku tuba aga, ka teise korruse teema, tahab ühest voodist vabanemist, muidu tundub ülerahvastatud olema. :) Ja tapeedil viimased lilled üle värvimist. Ja kui potitreeningu lõpetame (st enne peaks vist alustama ka... ), siis saab vaiba ka jälle maha panna... Enne pole nagu vaade päris õige. :)

Jah, ma olen lootusetu. :p

Vaba aja rõõmud

2009-06-25T15:23:00.000+03:00

Puhkus on tore aeg. Siis saab nimelt kord aastas koristada. :p Hahaahaa, tegelikult ei olegi eriti naljakas - tsikk ei lase mul ju üldse millelegi keskenduda - pean alati täie tähelepanuga just tema poole pöördunud olema. Mistõttu toad, kuigi ma pole just kõige suurema koristusvajadusega isik, hakkasid isegi mulle juba kergelt liiga räpaseks saama.

Niisiis, puhkuse esimene päev - laps lasteaeda; kuna käib poolepäevarühmas, siis täpselt 3 tundi aega koristada. Korda sai vaid üks, kõige pisem korrus. :S St teised inimesed ütlevad selle kohta - magamistuba. Ja punkt. Niimoodi saab küll puhkus enne otsa, kui toad korda.

Aga see-eest teen nüüd kiiresti pildid ära - sellist korda näeb harva ja dokumenteerimise eesmärgil on tegelikult mitmed remondijärgsed pildid tegemata. Tegelikult on veel mitmed (pisi)asjad tegemata, aga need rõõmustavad/piinavad mu silmi ilmselt veel kaua-kaua. :)

Remont polegi protsess, vaid elustiil. :p

Enne (pööning/sodiladu, peale asjade väljaviskamist - enne ei mahtunud piltigi tegema):

Nüüd sealtsamast korstna kandist tehtud pilt:

Toa olemusest (kõrgusest/laiusest) annab aimu see pilt:

Ja pooleli olevaid teemasid ilmestab eriti hästi järgmine pilt (riiete ette on vaja mingit katet, tagumiste kastide ette tuleb liuguks, lülititele peaks lõpuks katte ka peale panema :) ):

Ühtlasi sai praktiliselt terve panoraam ka nüüd nähtud. :)

Salaja hiilides

2009-05-22T15:10:00.000+03:00

Olen aeg-ajalt lisanud postitusi blogisse tagantjärele ehk varasema kuupäevaga. Teoreetiliselt on ka nüüd üks neist hetkedest kätte jõudnud. Nimelt asjad on juba ammu valmis, isegi pildid olid tehtud, aga töölkäimise rõõmud väsitavad inimese nii ära, et arvuti taha vabatahtlikult enam eriti ei istu. Samas pole vist väga ilus niimoodi inimesi eksitada. Mõni läheb veel ravile, et ausõna, eile vaatas ja ei olnud postitust, täna aga selgub, et juba kaks kuud tagasi lisatud. :p

Niisiis. Asjast ka. Kaheksajalg, mille viisin issand-issand, märtsi lõpus juba Cristianile kingituseks Itaaliasse. Tore asi, millega lõngajääke kulutada ja kui nende jalgade kudumine nii kohutavalt tüütu poleks, siis teeks Andrale ka veel ühe. Hiiglama lahe asjake (no täiskasvanutele vist meeldis tol hetkel nõksa rohkem kui lastele :p ).

Õpetuse sain ajakirja Knitty kodulehelt, kus muuseas üldse päris palju head kraami on, kui sa lõpuks ometi seal orienteeruma suudad hakata. See võttis minul, mitte kõige IT-kaugemal kodanikul, jupp aega. :)

Pilt ikka ka. :)

Lisaks leidsin samalt lehelt mütsi õpetuse - vaata siit. Tahtsin lapsele veidi õhemat, aga veel siiski sooja mütsi kududa ja tundus täpselt sobilik olevat. Seda konkreetset mütsi on väga lihtne kududa, eriti kui veel selgeks saad, mida tähendab lühend W&T. Mina näiteks ei viitsinud tol hetkel otsida (leidsin alles siis, kui kaheksasokki hakkasin kuduma ja enam ilma hakkama ei saanud), kuid sellele vaatamata istub üsna hästi peas. Kujutan ette, et kui oleks täpselt õpetuse järgi kudunud, siis istuks veel paremini. :)

W&T õpetuse leiad youtube'st.

Müts koos rõõmsa modelliga. Või vastupidi. :)

Mütsi tehnilised näitajad: Novita Isoveli Colori; 75% villa, 25% polüamiid; 100 g= 130 m; värv nr 868. Vardad nr 6 (kord ringvardad, kord tavalised).

Mänguasjamajandus

2009-03-18T22:28:00.000+02:00

Vahelduse mõttes üks mänguasi, mis jälle lastehoiu jaoks sai tehtud. Sellel daamel on sõbranna ka, kelle unustasin fotografeerida. Ja üks ootab veel tegemist, aga ma pole kleidi värvi suutnud otsustada. :)

Liha ja luu moodustab Helluse joogijogurti pudel, mille sees helimaitsele vastavaid krõbinaid (konkreetsel isendil linaseemned, aga teistesse pudelitesse sai ka kuivatatud ubasid ja läätsesid pandud). Korgi keerasin peale ja selle peale kleepisin ühe Tiimaris müüdava vahtplastist kuulikese, tasakaalu huvides alt siledaks lõigatud.

Heegeldamist alustasin peanupust 3 ahelsilmusega tehtud ringiga, millest kasvatasin ja kahandasin vastavalt tundele, iga kord eri moodi :p nii, et heegeldis kehakuju järgiks. Kinnissilmustega. Peanupu sai suuremas osas eraldi heegeldada, aga kaelast alates heegeldasin pudeli peale. Silmad nõelaga peale ja juuksed ka nõela abil korralikult külge kinni.

Põnnidele täitsa meeldib, eriti see krõbisemise osa - ühest küljest raputades, teisest küljest pudelit muljudes. :)

Ilusaid pilte ka

2009-03-09T22:09:00.001+02:00

Sünnipäevaks laenasin korralikuma fotoka ja tegin muidugi ühe kauni päikesepaistelise päeva abiga ka ehetest pilte. Selgus tõsiasi, et parema aparaadiga tulevad ikkagi paremad pildid. Eks saate allpool ise võrrelda. :)

Esmalt aga vana võlg ehk täditütrele tehtud komplekt.
Nüüd siis lubatud ilusad pildid. Mõned ehted uued, teised varem valminud, aga pildiliselt (vist) esindamata.

Tegude inimene

2009-02-25T14:27:00.000+02:00

Pildid ootasid juba iidamast-aadamast fotokas, et keegi nad ometi arvutisse laeks. Ja siin nad siis ongi.

Esiteks sai tehtud emale lubatud saalomoni sall.

Teiseks testisin süüterooside tegemist ja minu hämmastuseks töötavad nad tõepoolest suurepäraselt - ühe priske roosiga saan isegi mina tule tehtud. Ainuke mure nüüd on, et mina küll sellist kogust mune ei jõua süüa, mis tuletegemise vajaduse ära kataks... :) Küünlaid ma tegelikult ka ei põleta; selle probleemi lahendasin sulatamise jaoks Tiimarist kahe suure ja jämeda küünla ostmisega - ja kaks oli täpselt parasjagu; viimased roosid kippusid juba liiga märjaks saama. Sulatamise õpetusest ei saanud küll kuidagi aru, kuidas seda teha; katse-eksitus meetodil selgus, et tulebki küünlarasv otse vette pista, veega kauss pliidile ja siis jälgida, et vesi keema ei läheks, vaid lihtsalt tuline oleks. Õpetuse võtsin ma Kikuliisu blogist, kuigi see pole vist päris originaalallikas.

Kolmandaks on viimased mõned ajad kulunud Andrale lastehoidu mänguasjade meisterdamisele. See lastehoid nimelt järgib Waldorf-metoodikat, seega kõik asjad peavad olema looduslikud ja soovitavalt üleüldse enda tehtud. Ühesõnaga viltisin hunniku palle - alustasin märgviltimisega, aga mitte ei saa aru, kas tehnika puruvale või milles probleem, aga no ei jõua mina üle poole tunni pisikest pallikest mudida (kaua siis veel suure palli peale aega kulub) - ühesõnaga nõelviltisin üle. Siis mõtlesin, et teen kavala lükke ja vildin pesumasinas - ja ka seal ei saanud hea, ikka täitsa karvane (suka küljest lahtitõmbamise tõttu) ning vill kippus ebaühtlaselt jagunema. Nõelviltisin üle. Igatahes lõppeks sai ikka mitu head palli tehtud. Heegeldasin ka mõned "oakotid" - kuubiku ja ebamäärase kolmnurkse moodustise - ning täitsin tatra ja läätsedega. No ja mitu pikka paela kudusin/heegeldasin ka, need pidid väga popid mänguasjad olema. :)

Lisaks nõelviltisin ühe rebase. Natuke pitbulli nägu on - hiljem tegin kõrvad väiksemaks ja koonu lühemaks, läks paremaks. :) Aga uuendatud pildi unustasin kombekohaselt tegemata.

Tegin ka täitsa nunnu komplekti ehteid täditütrele sünnipäevaks. Pean nüüd vaatama, kas õnnestub tal paluda pilti teha, sest kink ammu käes, aga fotosüüdistus... jep, ununes.

Pidulikult sai pandud Andra toas ühte seina uus tapeet ja - üllatus-üllatus! köögikapiuksed ette. Ainult et toast saab pildi siis, kui laeliistud ka oma koha leiavad ning köögist siis, kui viimane sahtlike paneeli ette saab ja keegi tolmurullid kappide alt kokku lükkab. :)

Niiet tehtud kui palju. Edasi tegudele!

Kirju koer

2009-01-27T14:33:00.000+02:00

Ja taas üks õnnetu seisev töö, mille võtsin ette, sest tahan emale sünnipäevaks ka saalomoni sõlmes salli teha - isegi lõng on ostetud - aga kord on karm ja nagu üle-eelmisest postituses öeldud, enne üks vana, siis uus.

Stoori selle õnnetu asjakese taga on, et tahtsin teha oktoobri alguses Andrale ilusat kampsikut lihtsa vaevaga (loe: jämedast lõngast :p ). Leidsingi Kangas&Nööp poest igavesti vahva lõnga, mida selgus olema ainult üks tokk. No olgu, pisike laps, võtsin teiseks juurde naturaalvalge ja lootsin, et sellest jätkub. Poole pealt hakkasin vaatama, et valget on ikka liiga palju - neiu mökerdab vahel mõnuga ja mis sellest kampsikust niimoodi siis alles jääb. Käisin läbi kaks sama keti poodi Tartus, kus lõnga enam ei olnud. Ühes vihjati, et äkki Põlvas keskuses on - sõitsin spetsiaalselt sinnagi, ei olnud. Siis otsisin neti läbi ja suureks rõõmuks leidsingi sama lõnga. Tellisin kohe mitu head tokki, et endale ka kampsun teha - nii lahe näeb see kootuna lihtsalt välja. Ja siis paari päeva pärast helistati netipoest, et vabandavad, aga kood oli vale netis ja tootjal enam jääke ka kuskil pole. Oh seda pettumust. :( Palusin siis neil saata sama lõnga teist värviversiooni (helesinine-hall-valge), et poleks mingit suuremat jamamist tagasimaksete vmt-ga. See lõng ootab nüüd kapis inspiratsioonipahvakat. :)

Ega's midagi, tegutsesin edasi. Aga eks ilmselt oli vaim ikka pettunud asjas ja mustrid ei tahtnud ka kuidagi joosta, igatahes võtsin aeg-ajalt kätte, harutasin eeltehtu, alustasin uuesti ja panin jälle käest ära. Ilmselt on see üks enamharutatud töid mul üldse, kui võtta arvesse tema pisikest mõõtu. Pakun, et oma 3-4 kampsunitäit olen selle puhul üles harutanud. Samas mõjub see ka hästi - lõpus hing enam isegi ei võpatanud korrakski, kui järjekordselt olin kuskil ühe silma valesti teinud ja jupp maad harutamist ees ootas. :) Täiesti tuim. :p

Kampsuni jaoks lõin 51 silma ja kudusin 1-1 soonikut igal pool. 30 rida on kirjut, ülejäänu valge. V-kaeluse puhul jätsin keskelt ühe silma haaknõelale (mida ikkagi vaja ei läinud, sest nii jämedate ringvarrastega on jõle raske kaeluseosa kududa; heegeldasin hoopis kinnissilmustega üle). Kudusin kaeluse äärest kaks silma läbi parempidiselt, kolmas-neljas parempidi kokku nii, et kaelusepoolne peale jääks. Tagasirida tavaliselt. Tagumisel tükil keskelt 17 silma kudusin maha, seejärel kahandasin nagu esitükil kuni 15 silma jäi vardale (seega kummaltki poolt sai 2 kahandatud).

Käised korjasin üles esi- ja tagatüki äärest, 39 silma käise kohta. Ikka 1-1 soonik. Kahandasin nii, et alguses kaks korda igal 6. real ja seejärel igal 4. real kummastki äärest üks silm kuni vardale jäi 23 silma. Kirju osa on 17 rida koos lõpetamisega.

Kampsik paistab suht kompaktne, aga tänu soonikule kujutan ette, et seda annab veel aasta pärastki selga sikutada. Just sellel eesmärgil tegingi üsna pikad käised. Praegu on selgapanek nii ja naa - tsipsuke on ikka suur, eriti just kaeluse osas. Samas väga hull pole. Tõenäoliselt ootan siiski veidi suurema kandmisega. :)

Neiu õppis meil modellimise ära. :) Varem tuli see nägu peale välku, aga nüüd tuleb kohe, kui ütled "vaata siia". :p Samas tahaks vahel mõnda pilti ka, kus silmad lahti oleks. :D

Tehnoteave: Novita Isoveli ja Isoveli Colori; 75% villa, 25% polüamiid; 100 g= 130 m; värvid 010 (valge) ja 892 (pruunikirju). Vardad nr 6. Kampsun kaalub 195 grammi (päris kogukas värk ikka; aga jõõõõle soe).

Kuningas Salomoni kaevandused

2009-01-19T14:24:00.000+02:00

Kindlasti teate seda raamatut. Minu lapsepõlve üks lemmikuid lisaks Saladuslikule saarele. Veider maitse tüdruku kohta mõnes mõttes. :) Saladusliku saare üks võlusid oli minu jaoks just need kirjeldused, kuidas peedist pesumasinale trumlit teha, saarele telegraaf üles sättida või koopasse lift leiutada. Kogu muu (poistekas) süžeeliin oli suhteliselt igav ja sellest libisesin sujuvalt üle. :) Salomoni kaevandused oli aga kuidagi muudmoodi nõiduslik.

Ahjaa, et mis kirjandustund see nüüd on? Käsitööinimesed ehk võivad pealkirjast juba järeldada, et seekord katsetasin saalomoni sõlme tehnikat, millest teiste blogides olen näinud imetabaselt pehme ilmega salle. Käisin lõngapoes mohääri näppimas, ja kuigi sellest tõepoolest saaks ilmselt kõige mõnusama salli üldse, jäi praktiline meel peale. Liiga palju olen pettunud suurepärastes (kohutavalt kalli hinnaga), soojades, naturaalsetes ja pehmetes lõngades, mida pole võimalik kanda, sest karvu ei jõua pärast riiete pealt ära korjata. Üks Andra kombekas on näiteks selline - ja kuigi nägin tohutult vaeva selle valmistamisega, ei saagi seda nüüd kanda. :( Nii tohutult kahju on.

Müüja soovitas mulle kurtmise peale siis ühte teist, oluliselt vähem naturaalset lõnga, mis pidi ka pehme olema. No üldiselt on küll jah päris mõnus, kuigi tõenäoliselt suurema mohäärisisaldusega lõngaga ikkagi võrrelda ei saa. Aga et see üldse karvu ei aja, siis olen ikkagi rahul - ilus näeb välja ja villase salliga võrreldes on ikka pehme küll. :) Just selle mantli juurde ma salli tahtsingi, mis pildil on. Salli värv on päris elus palju kenam, selline veidi oranžika varjundiga vanaroosa, tume niit jookseb ka lõnga sees.

Lõng: Bergere Frimousse; 64% akrüül, 20% polüester, 16% mohäär; 50 g= 200 m; värv nr J3234 või 21022 (ei saa pakendilt aru, kumb kumb on). Heegeldasin nr 1,5 nõelaga (pakendil tahab 2,5-3). Kulus täpselt terve lõngakera, aga kodukaal väitis, et tootja paneb käru ja andis salli kaaluks 48 grammi. A äkki nii õhuline, et 2 grammi hõljub? :p

Kes vana asja meelde tuletab...

2009-01-10T13:55:00.000+02:00

Käesolevaga teatan, et otsustasin pidulikult ning täie mõistuse juures olles ennast distsiplineerima hakata. Poolikute tööde mäed hakkavad juba vaikselt elamist enda alla matma, mistõttu on kord edaspidi alljärgnev:

1. Mitte ühtegi uut tööd ei tohi enne käsile võtta, kui üks vana on ära lahendatud.

2. Eeltoodu ei käi ehtemajanduse kohta, sest need on rohkem üheõhtukad :p ja ehted õnnestub mul ikkagi 90% ulatuses ära lõpetada. Mida ei saa kudumite ja heegelduste kohta öelda.

Ühesõnaga haarasin härjal sarvist. Kuna mul oli jube isu endale üks mõnus pehme sall teha, siis pidin kõigepealt miskise asja ära lõpetama.

Väljavalituks osutus pruunikirju peenike lõng, mille algne idee kunagi sügisel oli üks mõnus kampsun. Alustasin hooga esitükiga, mis muudkui venis ja venis ja venis, vaatamata usinale kudumisele. Peenike lõng on ikka rist ja viletsus. Lõppeks ilmnes ka, et vaatamata pakendil märgitu järgi arvutamisele on tükk ka liiga lai ja üleüldse jube soolikas, liiga lödi ja kole. Ja siis kadus isu ära.

Vahepeal tekkis mõte, et nii peenikesest asjast saaks Andrale sallkrae teha - ostsin isegi viievardalise komplekti õiges mõõdus, aga algust ei viitsinud teha. Ja seoses külmade ilmade saabumisega ostis herr iss salli poest ära (häbi mulle!).

Suurte külmade aegu tundus, et Andrale oleks vaja ühte paari kindaid juurde, et saaks mitu kihti käe otsa tõmmata. Vaatasin ikka pakendil antud mõõtusid (nagu poleks veel varem sellest õppinud, eksole...) ja leidsin, et 40 silma võiks sobida. No põhimõtteliselt sooniku osas oleks veel enamvähem sobinudki. Aga käelaba osale otsustasin igaks juhuks topeltlõnga - ikkagi soojem - kasutada ja niimoodi asi jälle rappa läkski. Või, kuidas võtta... :) Mulle endale kulusid ühed kindad tegelikult ära ka, varukinnasteks. Ja Andrale saab nad ka kõige otsa tõmmata, kui vaja päris kubujussiks riietada. :)

Ja siin nad siis ongi. Minu esimesed kindad viimase 12 aasta jooksul. Pöidla ehitamiseks pidin ikka netis surfama, sest mitte midagi ei mäletanud. :) Aga võimalik, et 8 silma pöidla jaoks eraldatuna oli ikkagi liiga vähe - minu palgikestele nõksu kitsad. Lohutan sellega, et küll välja venib. :)
Tehnilised andmed: lõng Red Heart Sport Socks Color; 75% vill, 25% polüamiid; 100 g= 410 m; Värv nr 26. Vardad nr 2.

Ja et ma nägin Isetegijas väga lahedat koostegemist "Langetame kaalu", kaalusin tulemuse ära ka. Lõnga kulus 55 grammi. :) Aga üles ennast sinna andma ei hakka, sest minu puhul on tegemist pea alati hoogtööga ja 99% tõenäosusega iga kuu ma ühte eset valmis saama ei hakka.

Hoog sees

2009-01-02T21:59:00.001+02:00

Hoog on viimase ajal olnud kuidagi just ehete nikerdamise vallas. Kõik kudumised ja heegeldamised istuvad õnnetult kappides ja karpides. Aga ükskord lõpetan ma nad niikuinii.
Ühesõnaga. Teinud olen palju, aga mitte pilte. :p Kogu aeg on nii sombused ilmad, et pole kohe kuidagi tekkinud isu pildistada - seda enam, et nad mul üldse kunagi hästi välja ka ei tule. Seega ilu ärge siit otsige, puhas dokumentaaldraama. :) Ja kui nüüd lõpuks ilus ilm tuli, on kõik juba ammu ära kingitud.
Aga statistika mõttes loetleks üles ja üks näide on enamjaolt olemas ka igast stiilist.
Sellises tehnikas keesid sai tehtud lisaks veel kolm:
- elevandiluu-sinisevärviline vennanaisele sünnipäevaks tagantjärgi, lisaks ka kõrvarõngad ja pross lillekesega;
- roheline-pruunikas sõbrannale sünnaks, kah kõrvarõngastega;
- must roosaga teisele sõbrannale sünnaks, ikka kõrvarõngad juures.
Kõrvakatest näidist kahjuks pole, aga no sellised pusad olid, keti külge mitmekaupa samast värvist seemnekatega kinnitatud. Täitsa kenad tegelikult. :) Kee enda tehnika on pärit sellelt lingilt ja ausalt öeldes meeldib see mulle oluliselt rohkem kui ussi heegeldamine. Edeneb kiiremini, sassimineku ohtu pole ning saad jooksvalt kõike korrigeerida - ussiga pead ju kogu kupatuse niidile ära ajama ja muuta seal enam midagi ei saa.
Teiseks sai tehtud kolm keed samas pusatehnikas. Pildil siis pruunide ja valgete mageveepärlitega, mis jäi mulle. Juba kolmas sõbranna (no selgub, et neid ikka päris palju) sai samasuguse, veidi rikkalikuma ja lopsakama kee valgete pärlite ja kollase jadeiidiga ning neljas jälle valgete pärlite ja rohelise aventuriiniga.
Ja kolmandaks viskasin eile õhtul värskele špringli-frogwilli 2,2-kilosele (appi!) pakile silma peale ning naksutasin pooltunnike tegusid teha, tulemuseks eriti kiire ja lihtne komplekt. Kusjuures need sinakad piklikud on ülimõnusat värvi, aga no minu piltide pealt seda niikuinii aru saada pole. :)
No ei ole mul majas head valget (khm, korras, khm...) kohta, kus pilte teha. Ma pean midagi välja mõtlema, see valge taust pole ka ikka hea, kuigi ma lootsin.
Aga lohutuseks sain siiski ühe pildi, millega ma juba rahul oleks, kui värve oskaks mõne programmiga üle käia. Vähemalt kompositsioon on mu võhiklikule silmale rahuldav. :)

Uut ja vana

2008-12-08T22:00:00.001+02:00

Ei, ma ei ela juba aastavahetuses. Hoopis surfasin arvutis, tõmbasin hulga pilte fotokast sinnasamma ja mõtlesin, et paneks mõned siia ka.
Uueks kaks paari kõrvarõngaid. Oi ma armastan kandilisi vorme. Üldse lakoonilist, selgevormilist stiili. Ühesõnaga neisse kõrvakatesse olen küll armunud. Ja kuubikuid on mul veel, küll mitte nii lahedate üleminekutega komplekte, aga midagi annab kindlasti teha. :)
Ja nüüd vana ehk tulistan pilte varasemast ehtemajandusest.

Ülestunnistus

2008-11-20T20:27:00.001+02:00

Te nüüd kindlasti mõtlete, et ma olen kuu aega lihtsalt laiselnud. Et sellist sügavalt ekslikku ja nördimust tekitavat väärarvamust kummutada, esitlen siinkohal kahte kingitust, mis õe tuttavatele läksid.

Karbi voltimise õpetus ikka seesama, mis eelmisest sarnasest postitusest läbi käis, aga sedakorda voltisin ma karbid õigesti. :p Ja niimoodi hoiavad nad kergema ja väiksema sisu puhul täitsa kenasti ise kinni, pael on rohkem iluasi.
Sisu näitamiseks palkasin ma kõrgelt hinnatud ja tunnustatud modell Manni. Rohelises karbis, loomulikult, oli roheline; sinises karbis sinine kingitus. Muidu poleks ju meeles olnud, kellele missugune anda. :)

Lähemalt ka:

Ja kui te nüüd imetlemisega olete lõpusirgele jõudmas, siis tunnistan ausalt üles, et tegelikult ma laisklesingi kuu aega. Need keed olid varem valmis tehtud. Rohelisel olid otsad lõpetamata, nii palju ma siiski tegin. :)
Sinise ussi muster siin; rohelise oma siin. Kasutuses sobivas toonis heegelniit ja seemnehelmed 9/0. Rohelise ussi otsad on tehtud koralli tehnikas, mida Tsunaami oma lehel õpetab.

Laisa perenaise pühapäev

2008-10-21T21:10:00.001+03:00

Raudselt on siinkohal tegemist nüüd jalgratta leiutamisega, aga ikkagi panen kirja pühapäevase avastuse kokandusmaailmast. Nimelt kuidas teha pannkooki, kui üldse aega, viitsimist ega võimalust ole. Sugugi ei tee paha ka fakt, et praadimise ja õlitamise asemel asja väheke tervislikumalt teha saab.

Õunaplaadipannkook
175 gr (= 3 keskmist) muna (135)
100 gr suhkrut (398)
202 gr hapukoort (204)
102 gr jahu (345)
519 gr õunatükke (45)
1 tl küpsetuspulbrit
vaniljesuhkrut
kaneeli

Vahusta munad suhkruga, lisa hapukoor, jahu, sellesse segatud küpsetuspulber ja vaniljesuhkur. Üsna vedel tainas peaks olema (selle saavutamiseks lisa vett). Siis sega sinna palju ja rohkem õunatükke. Nüüd kalla kogu kraam suurele ahjuplaadile küpsetuspaberi peale (sinna võtab kõige vähem kinni; fooliumiga on igavene häda) ja aja enam-vähem ühtlaselt laiali. Puista kaneeli, kui soovid. Pista ahju 200 kraadi juurde.

Siis mine vahi telekat või tegele lapsega, mis parasjagu sobib. No nii umbes ühe pooletunnise seriaali jagu. Kui (pann)kook on pealt kena ja kuldpruun, võib välja võtta ja kohe soojalt süüa (kuigi ka külmalt oli hea); moosi pole üldse vajagi. 100 grammi annab 167 kcal.

Ja jumalast hea oli ka. Ausõna! Laiskus maitseb magus... :)

Edit: No mida oligi arvata, eksole... Toidutares ringi surfates leidsin, et sellist toitu nimetatakse ahjupannkoogiks. Lisaks oli veel ka päris ahvatlev idee teha soolane ahjupannkook kasvõi näiteks hakklihaga. Kindlasti proovin ära. Ehk juba homme...? :)

Silmailu

2008-10-19T12:22:00.001+03:00

Kingitus kallile Dianale.

Karbi voltisin ise Tiimarist saadud mustriga paberist. Selline natuke kangane tundub, suhteliselt paks ja päris mõnus voltida.
Voltimisõpetus pärineb Robin's Origami page lehelt. Nii selgete piltidega õpetuse järgi oli lausa lust voltida. Pealt ei tahtnud ainult kinni püsida, ilmselt materjali mure - liiga elastne teine. Aga see-eest ilus. :D Seetõttu heegeldasin kahest metallikniidist kokku paela ja tõmbasin paki korralikult kinni.
Aga mis selle ilusa karbi sees oli? Vat ei ütle... :p Eino, tegelikult, kuidas ma saan siis jätta kiitlemata. :) Kingitust ennast nimetakse rahvakeeli "ussiks". Täpsemalt on teemat lahatud mitmekümnetel lehtedel Isetegija foorumis pärlimängude alajaotuses koos paljude õpetuste, mustrite ja nippidega. Selline siis ongi uss:

Et asi oleks uss mis uss, leiutasin talle lisaks kehale ka pealuu ühest kapist leitud juukseklõpsust (endale edaspidiseks - paremast materjalist klõps peab olema, praegu oli liiga pehme plastmass - alumised kihvad murdusid testimise käigus ära; teisalt ussil ongi ainult üleval ju :p). Klõpsu peale meisterdasin "naha" peyote tehnikas kahandamise ja kasvatamisega; 8 helmest esimeses reas nii üla- kui alalõualuu jaoks. Ülalõuale lisasin sirgelt piisava pikkusega ridasid, siis kahandasin igal real ühe raksu jagu. Alumisel hakkasin kuskil kolmandast reast kasvatama, esimesel korral üle ühe helme, teisel ja kolmandal juba iga helme peal. Ja siis viimasel kahandasin üle ühe. Äärtest põimisin kohe ülemise tüki külge kinni. Ühelt poolt sai helmesse valelt poolt sisenetud, st nagu õmblus jookseb (seda pole pildil näha :p); teiselt poolt ühtlustus kenasti ühtseks koeks.

Muster ussi kehale pärineb sellelt lehelt.
Omast arust tegin lillekesi, aga muster on poolikuks jäetud. Mustris etteantu vahele tuleb veel lisada põhivärvi 14 helmest ehk siis 2 rea jagu. Mulle oleks pidanud ikka puust ja punaseks tegema, kes see neid numbreid seal ikka kokku arvutab ja puudujääke otsib... :) Saba kahandasin peale kolme punast helmest ühe helme jagu. Kahandamiseks heegeldasin silmusest läbi, aga ei lükanud järgmist helmest vahele. Päris sabaotsas sai ka veidi kiiremini kahandatud, muidu oleks liiga pikk ja peenike sabaots tulnud.
Tundus, et sünnipäevalapsele meeldis (ja ehteid pole daamidel kunagi liiga palju...); ülejäänud seltskond oli ka vaimustuses. Kui ise kogu aeg neid foorumeid loed, siis tundub nii tavaline. Et nagu igaüks näinud ja kõigil olemas jne. Tegelikult ju ikka pole nii, tekitavad huvi küll. No näis, ehk tuleb sealt seltskonnast isegi tellimusi ussikestele. Numbrit sai igatahes jagatud. :)
Materjaliks seemnehelmed suuruses 9/0 (Helmehaldjast); punased kivikesed on lihvitud (fire polished) helmed 3 mm (Špringlist). Heegeldamiseks kõige tavalisem Eldorado iirisniit -seesama, mida Konsumiteski müüakse. Peyote jaoks vahatatud niit (Silverpointist).

Peaaegu borš

2008-10-13T12:53:00.001+03:00

... aga mitte päris. Lugu jälle sedamoodi, et ma kohe ei või teha toitu normaalsete inimeste kombel. No mis häda oleks olnud, kui olemasolevast hakklihast näiteks kaste või muu traditsiooniline toekas suutäis oleks saanud. Aga ei. Sai hoopis selline, ka väga toekas toit, mida supiks oleks patt nimetada - lusikas seisab ikka vabalt sees püsti.

Peaaegu borš
8 gr (= umbes 2 keskmist) küüslauguküünt (102)
54 gr (= 1 väike) sibulat (31)
160 gr veisehakkliha (248)
165 gr punaseid kiirkeedu läätsesid (316)
500 gr riivitud keedupeeti (40)
200 gr tomatipastat (23)
400 gr purustatud tomateid (23)
tilli
soola, pipart, tabascot

Pane keema poti suuruse ja supi paksuse soovi järgi vett (1,5 liitrit annab ikka priskelt paksu supi). Lase keema. Kalla vette hakitud küüslauk ja sibul, eelnevalt praetud hakkliha, läätsed. Lase veidi aega keeda. Siis lisa peet, tomatipasta ja purustatud tomatid ning maitseained. Keeda kuni läätsed pehmed. Enne serveerimist puista peale hakitud tilli.

100 gr annab 47 kcal, seega serveerimiseks soovitatavat hapukoort (204) võib ikka mõnuga peale uhada. Mõistlik törts sisaldab üldjuhul 50 kcal, priskem 100.

Kuidas kaalujälgijad söövad

2008-10-10T13:54:00.001+03:00

Kuna olen juba paar kuud kirjutanud üles kõik sissemahutatavad kalorid oma toidust, tuli mõte jagada seda rasket tööd ja vaeva ka teistega. Olen nimelt lisaks pakenditel leiduvale infole üles kribanud ka iseenda poolt kodus valmistatud toitude kalorsuse ning see võiks olla päris huvitav info inimestele, kellel kaaluga mingisugune isiklikum suhe. Saab kasvõi ligilähedaseltki hinnata näiteks väljas söödava prae kaloraaži. Või vähemalt on lihtsalt huvitav vaadata, mis tegelikult meie söögi hinnaks on. :) Näiteks hommikune neljaviljahelbepuder annab umbes 100 kcal 100 grammi kohta; ühepajatoit 50.

Panen siia esimesse postitusse köögitoimkonna teemal kohe suure portsu varasemaid saavutusi üles; järgmisi lisan jooksvalt uute postitustena.

Kogused on piinlikult täpsed seetõttu, et süüa teen ma vaba käelennuga ja selle käelennu kaalun kohe ära. Normaalsed inimesed võivad need eriti täpsed grammide arvud kuhugipoole ümardada. :)

Sulgudes koostisaine taga on kirjas tema toiteväärtus kcal 100 grammi kohta. Lihtsalt silmaringi avardamise mõttes.

Valelasanje tuunikalaga (jaajaa, Sunrise inspireeris :p)
15 gr õli (900)
100 gr sibulat (31)
61 gr jahu (345)
646 gr piima (53)
140 gr tuunikala vees (134)
253 gr keetmata makarone (353)
90 gr musti konserveeritud oliive (122)
200 gr fetajuustu (215)
soola võib panna, aga kui väike laps majas, siis tegelikult pole vaja - feta ja oliivid annavad piisavalt

Prae hakitud sibul õlis. Lisa jahu ja kuumuta veidi läbi. Kalla peale piim ning sega paksenemiseni. Sega kastme sisse tuunikala. Pane veidike kastet ahjuvormi põhja ja aja laiali. Raputa ühtlaselt peale pooled makaronid. Nende peale pool allesjäänud kastmest ja seejärel viilutatud oliivid. Jaota taas ühtlaselt peale makaronid. Kalla peale ülejäänud kaste. Kõige peale pane fetajuustu väikesed tükid. Küpseta ahjus 200 kraadi juures umbes 50 minutit.

Valmis roa 100 grammi eest antakse 178 kcal.

Õunakook
175 gr margariini (530)
228 gr suhkrut (398)
186 gr = 2 suurt XL muna (135)
311 gr jahu (345)
400 gr õuna (45)
kaneeli

Vahusta margariin 175 gr suhkruga. Lisa ükshaaval munad ja vahusta. Lisa jahu ja sega ühtlaseks massiks. Kalla tainas vooderdatud vormi ja silu pind tasaseks. Kalla peale tükeldatud õunad, raputa kaneeli ja ülejäänud suhkur. Küpseta 200 kraadi juures ca 45 minutit.

100-grammine koogitükk annab 279 kcal.

Järgmine kord ma paneks oluliselt rohkem õuna, isegi kuni kahekordse koguse. Praegu kadusid õunatükid taigna sisse nii ära, et väheke kuivavõitu oli. Lisaks saaks õunakoguse suurendamise abil vähendada kalorite hulka 100 gr kohta (nt kui panna 800 gr õuna, oleks see 220). Kah võit. :)

Pilaff
15 gr õli (900)
270 gr loomaliha (185)
192 gr sibulat (31)
388 gr porgandit (35)
375 gr keetmata pruuni riisi (337)
400 gr tomatipastat (23)
soola, pipart
vett

Pruunista loomaliha pannil. Kalla ahjupotti. Pruunista hakitud sibul ja prae tükeldatud porgand kergelt läbi. Kalla need ka ahjupotti. Lisa potti riis, tomatipasta, sool-pipar ja vett nii palju, et paari-kolme sõrme jagu üle segu ulatuks. Vett saad alati vahepeal juurde lisada, kui vaja tundub olevat. Potile kaas peale ja ahju 180 kraadi juurde mõnulema. Tund kuni poolteist võib kuluda - kontrolli vahepeal lisavee vajadust.

100 gr annab ainult 70 kcal (!!). Ma ausõna kontrollisin arvutused viis korda üle.

Kanasupp
800 gr kanaliha (umbes ühest broilerist saadav hulk) (191)
563 gr kartulit (78)
95 gr sibulat (31)
151 gr porgandit (35)
420 gr suvikõrvitsat (15)
131 gr konservmaisi (115)
140 gr tomatipastat (23)
400 gr purustatud tomatit (23)
soola, basiilikut

Keeda kana pikalt-pikalt ehk puljongiks. Tõsta kana välja ja puhasta liha eraldi. Puljongi sisse pane keema tükeldatud kartul, sibul, porgand, suvikõrvits, maitseained. Kui kartul peaaegu pehme, lisa ka konservmais, tomatipasta ja purustatud tomatid. Kõige viimasena lisa kanaliha. Mina tegin seda sööki oma superpotis ehk siis kõik kokku umbes 5 liitrit (vett ca 2,5 liitrit)

100 gr annab 48 kcal.

Hakklihapallid
542 gr seahakkliha (289)
102 gr sibulat (31)
40 gr saia (250)
70 gr leiba (208)
soola, pipart

Leota saia-leiba vees pehmemaks. Haki sibul peenikeseks. Sega hakkliha sibula ja kuivemaks vajutatud saia-leivapudiga, lisa sool ja pipar ning sega hoole ja armastusega tükk aega. Vormi pallikesed ning pista 200 kraadi juurde ahju küpsema kuni pruunid on. Parem on need panna küpsetuspaberi peale; fooliumi külge võivad liiga kinni jääda. Valmidusastet testi, see oleneb pallikese suurusest.

100 gr annab 313 kcal. Numbrit saab vähendada valides veisehakkliha ning saia asemel leiba panna (mul pooleks, sest retseptis tegelikult sai, aga see oli kodus otsas).

Retsepti originaal pärineb Sille toidublogist.

Tuunikalavorm
552 gr suvikõrvitsat (15)
348 gr keedetud pruuni riisi (135)
121 gr fetajuustu (215)
152 gr tuunikala õlis (257)
129 gr = 2 keskmist M muna (135)
224 gr piima (53)
soola, pipart

Lõika suvikõrvits vormile kõige sobivamat pidi cm paksusteks viiludeks. Pane põhja üks kiht suvikõrvitsat. Selle peale pool riisi, tuunikala, fetajuustu tükid ja teine pool riisi. Suvikõrvitsast lao peale kattekiht. Klopi muna lahti, sega piimaga, lisa soola-pipart ja kalla vormi. Küpseta 180 kraadi juures 50 minutit.

100 gr annab 111 kcal, tuunikala vees aitaks vähendada 100st allapoole.

Kartulivorm
484 gr kartulit (78)
143 gr hakkliha (269)
7 gr õli (900)
93 gr sibulat (31)
136 gr porgandit (35)
189 gr = 3 keskmist M muna (135)
193 gr piima (53)
soola, pipart

Prae hakkliha. Tükelda kartul, sibul, porgand. Laota kihiti vormi, hakkliha keskele. Klopi munad lahti, sega piima, soola ja pipraga ning kalla vormi. Küpseta 180 kraadi juures umbes tund.

100 gr annab 105 kcal.

Vestike

2008-10-07T21:28:00.000+03:00

Seoses gaasihinna tõusu ning küttepuude defitsiidiga on ääretult aktuaalne hakata varakult mõtlema talvistele rõivatükkidele. Külmade ilmade saabudes on kõige olulisem omada ühte mõnusat sooja vesti, mille iga kell ja suurema sõjata lapsele selga saad sokutada. Avarad käeavad tagavad selle, et heal juhul on vest võimalik selga sokutada suisa salaja.

Seljatüki jaoks heegelda 65 kettsilmust; kummalegi esitükile piisab 29st. Mustri tingimuseks on, et heegeldada tuleb 6-ga jaguv arv ning lahutada sellest üks.

Muster:

Oranžiga: heegelda kaks rida kinnissilmustega.

Kolmandal real heegelda üks kinnissilmus, kolm kettsilmust; siis 4 korda hakka heegeldama ühekordset sammast kinnitatuna samasse kohta, kuhu kinnissilmus, aga jäta viimane silm läbi heegeldamata nõelale. Viimase, neljanda samba puhul tõmba viimane silmus kõigist nõelal olevast viiest silmusest korraga läbi. Mina muide heegeldasin 3 ühekordset sammast, sest purupimedana lugesin mustrit valesti. :)

Järgmine rida kinnissilmustega, kus igasse eelmise rea kinnissilmusesse tuleb uus; kettsilmuste aasa sisse aga teha kolm kinnissilmust. Veel kaks rida kinnissilmuseid ning uus nupurida, mille puhul tuleb alustada nelja kinnissilmusega ja alles seejärel asuda kettide ning sammaste kallale.

Korda veelkord motiivi ehk *Kolm rida kinnissilmuseid, nuppudega rida.* /oranži lõpp/

Kollasega: 3 korda tärnidevahelist. /kollase lõpp/

Oranžiga: 3 korda tärnidevahelist. /oranži lõpp/

Kollasega: kolm rida kinnissilmuseid. Neljandal real alustab käeaukudega.

Käeaukude tegemiseks võta kokku igal real:

3 (koonda vahekoht)
4 (koonda nupp)
1
1
0
0
1
0
1 (see peaks olema nuppudega rida)

Üks kord tärnidevaheline ehk motiiv.

Kaelusekaare saamiseks esitükile võta nüüd teisest äärest igal real 1 silmus kokku; 6 rida järjest. Peale seda 1 rida nuppu, 3 kinnissilmuseid ja ongi valmis.

Seljatüki kaeluse jaoks heegelda peale 5ndat nupurida kolm tavaliste kinnissilmusega rida; 6nda nupurea keskelt 15 silma maha heegeldada. Järgmisel real kummaltki poolt 2 silmust vähemaks. Viimased 3 rida tavaliselt kinnissilmustega. Õlaõmbluseks peaks jääma 12 silmust kummalegi poole.

Kokkuheegeldamine: leidsin ükskord hästi ilusa mooduse kokkuheegeldamiseks, aga mingi pisike nõks kippus kogu aeg ununema, st kui mõni aeg hiljem üritasin, siis ei õnnestunud kuidagi. Panen nüüd siia kirja puust ja punaseks, et teinekord ise meelde tuletada.

Paremad pooled vastakuti. Üks silm varda peal. Enda poolt vaadatuna tagumisest tükist lähed heegelnõelaga läbi tagant ettepoole. See on lisasilm vardal. Siis esimesest tükist heegeldad läbi nagu ikka, st eest tahapoole, võtad lõnga (mis jookseb kahe tüki vahel) nõelale läbi esimese tüki silma. Siis vahelt uuesti lõng ja kogu kompotist läbi. St tavaline kinnissilmus, lihtsalt tagumisest tükist võtad ühe silma vahele tagant ettepoole suunaga.

Käise ja kaela ääred: kaared 5 ühekordset sammast, kinnissilmus vahele. Luku äär: kinnissilmused.

Materjaliks lõng Baby (50g=200m, 70% merinos wool ja 30% dralon) tootjalt Titan Wool, värvid: kollane nr 333 ja oranž nr 165. Heegelnõel numbriga 3. 30 cm alt lahti käiv lukk.

Ümbermõõdud: alumine äär 63 cm, kaenla alt ehk rinnaümbermõõt 63 cm. Õla pealt alumise ääreni 34 cm. Kaenla alt alumise ääreni 20 cm. Võiks olla paras nr 80 rõivaid kandvale ja 11 kg lapsele. Aga venib hästi, seega peaks veel pikalt kasutuskõlbulik olema.

Tsikkide värk

2008-10-04T17:08:00.000+03:00

Siinkohal õpetus kleidikese tegemiseks, mille põmpsik oma fotoseerias maailmakuulsaks kandis. :p

Originaalidee pärineb picasa albumist ja näeb välja selline:Tegelikult oli isegi õpetusega leht seal juures, aga nagu neile picasa albumitele omane, on osad pildifailid nii imetillukesed, et sealt pole lihtsalt võimalik midagi selget välja lugeda. No midagi ikkagi lugesin :) ja kombineerisin teiste allikatega visuaali järgi.

Lillekesed: 5 kettsilmust, ühenda ringiks. Üks kettsilmus kõrguseks, kinnissilmus, kolm kettsilmust kõrguseks, ühekordne sammas, kolm kettsilmust, kinnissilmusega ringi sisse kinni. Niimoodi teha kuus kroonlehte; viimased kolm kettsilmust aassilmusega esimese kinnissilmuse külge kinni.

Ja vot nüüd tuleb neid lillekesi uhada. Piiiikalt ja palju. Konkreetsemalt: vaja läheb 2x7 tumedat, 2x3 põhivärvi ja 2x20 valget lillekest.

Ühendasin lilled töö käigus kohe omavahel, aga seda võib ka hiljem eraldi teha. Mina tegin nii, et kroonlehe kolm kettsilmus kõrguseks, ühekordne sammas, siis teise ühendatava lille kroonlehe keskmisest sambast vasakult poolt silmusest läbi (ehk siis üks lisasilmus nõela peal) ja kolm kettsilmust alla; esimese tõmbab siis ühtlasi lisasilmusest ka kohe läbi. Kinnissilmusega ringi sisse kinni, kaks kettsilmust kõrguseks, ühendatava lille järgmise kroonlehe sambast paremalt poolt silmusest läbi (lisasilmus nõela peal) ja viimane kettsilmus kõrguseks läbi lisasilmuse. Siis ühekordne sammas ja edasi nagu ikka.

Lillede ühendamise muster selline (V=valge, T=tume, P=põhivärv):

TVVT

VVTVV

VPVVTV

TVVPVVT

VVTVVPVV

Ära lase ennast heidutada sellest, et ühendamisel käiseosa kuidagi kipakas tundub. No vähemalt mulle tundus, aga sai kleidi külge viisakalt küll. :)

Kehaosa: ühe poole jaoks heegelda 103 kettsilmust. Kleidi kõrgus: 33 motiivi (66 rida).

Kleidi põhiosa muster:Lahtikirjutatuna: heegelda kett, mille silmuste arv jaguneb 6ga ja lisa veel üks kettsilmus.

Esimene rida: üks kettsilmus kõrguseks, kinnissilmus viimasesse keti silmusesse. *Kaks ühekordset sammast, kinnita 3ndasse silmusesse. Kaks kettsilmust. Kaks ühekordset sammast kinnitatuna samasse kohta, kus eelmised olid. Kinnissilmus 3ndasse vabasse silma.* Korda tärnidevahelist.

Teine rida: 3 kettsilmust (=ühekordne sammas)+ 1 kettsilmus. *Ühekordne sammas, mis kinnitub eelmise rea kinnissilmusesse. Üks kettsilmus, kinnissilmus eelmise rea sammaste vahele. Üks kettsilmus, ühekordne sammas, mis kinnitub eelmise rea kinnissilmusesse, üks kettsilmus.* Korda tärnidevahelist.

Lihtsam on joonise järgi heegeldada. :)

Kahandamist enam peast ei mäleta, aga vaatan siin kleiti ja mustrit ning pakun, et üle rea üks silmus kummaltki poolt. Või siis kolm motiivi (6 rida) ja neljanda alguses pool motiivi ehk 3 silmust korraga. Tõenäoliselt see viimane variant ikkagi. Kokkuvõtmist alustasin 5ndast motiivist alates (no tegelikult alustasin kolmandast, aga kuna kleit lõppkokkuvõttes veidi lühike sai, siis heegeldasin allaäärde kahe jagu pikkust juurde).

Kaelus: esitükil algab peale 29ndat motiivi, tagumisel peale 31st. Seljal: keskelt 3 motiivi jagu silmuseid (18 silmust) maha. Rida tagasi vastavalt mustrile. Järgmisel real kahandada veel ühe motiivi jagu kummaltki poolt (kokku 12 silmust - 6 ja 6). Esitükil: 1 motiivi jagu (6 silmust). Rida tagasi. Järgmisel real kummaltki poolt 1 motiiv (6 ja 6). Rida tagasi. Siis taas 1 motiiv (6 ja 6) kummaltki poolt ning rida tagasi.

Käise auk: peale 23ndat motiivi ühe motiivi jagu silmuseid (6 silmust) kahandada. 4 motiivi jagu ridasid (8 rida) heegeldada; 5nda alguses pool motiivi kahandada. 3 motiivi jagu ridasid heegeldada; 4nda alguses pool motiivi kahandada. 3 motiivi jagu ridasid veel heegeldada.

Esialgu õmblesin mõlemalt poolt õlad kokku, aga selgus, et mõistlikum on ühe õla pealt lahti jätta ja hoopis nööp vmt asi kinnitada.

Kaelaaugu ja alumise ääre heegeldasin üle kaarekestega 5 ühekordset sammast ühte silmusesse kinnitatuna, kinnissilmus vahele. Käised sättisin tunde järgi nii, et ilus saaks ja õmblesin peidetud pistetega kleidi külge. Nende sättimine oli suhteliselt keeruline ja said üsna pikalt kleidiosale peale paigutatud. Ilmselt oleks võinud käiseaugud teha päris raglaani lõikega. Ehk siis kui keegi tahab testida, siis kleidi pealt silmaga hinnates võiks üle rea pool motiivi kokku võtta (st 3 silmust).

Ette kaunistuseks heegelda veel kaks lillekest, mille kinnitad heegelketi otsa. Keti keskpaik on kinnitatud ühe motiivi võrra allapoole ülemisest äärest.

Materjaliks selline heegelniit nagu Sissy5 (50g=~200m, 100% puuvill). Tumepunane on teist tõugu - Eldorado, see kõige tavalisem suures rullis heegelniit, mida Konsumiteski müüakse (50g=~265m, 100% mersereeritud puuvilla). Peenem küll, jah, aga õnneks ei jäänud häirima. Heegelnõel nr 1,5.

Kleidi mõõdud ka. Ümbermõõdud: alumine äär 67 cm, kaenla alt ehk rinnaümbermõõt 48 cm; õlast alumise ääreni 47 cm. Peaks olema paras umbes-täpselt 70 cm (+-5) pikale ja ~9500 g lapsele.

Majanduslangus? Ahah.

2008-10-01T13:45:00.000+03:00

Võiks arvata, et kauaräägitud ja -oodatud majanduslanguse ajal on klient kuningas. Uutes rõivastes või mitte, aga vähemalt ise nähtav ja oodatud külaline. Aga üha enam tundub mulle, et vaatamata maailmalõpu ettekuulutustele ja Eesti panga seletustele läheb vähemalt kodusisustuse sektoril praegustes tingimustes enneolematult hästi.

Siinkohal võiks ehk olla paslik vana asja meelde tuletada ning loota, et nägemine ootamatult ei halvene. Kaks aastat tagasi, ehitusbuumi tipphetkedel, kui köögimööbli järjekord oli vähemalt kolm kuud kui mitte enam, palusin hinnapakkumisi mitmetelt tootjatelt. Kahes neist käisin ise kohal, ülejäänutele saatsin e-maili. Sealjuures andsin kõigile sama lähteülesande ning isegi joonise ette. Tulemuseks oli, et 16st firmast saatsid oma pakkumise 5. Üks täpsustas andmeid ning seejärel enam ühendust ei võtnud. Kaks (Fennica ja Idema, et nad nüüd igavesti häbimärgistatud oleksid :p), mille esindustes ma isiklikult kohal käisin, olid muuseas selle enamuse hulgas, kes pakkumist tegema ei vaevunudki.

Seoses remondiraha lõppemisega ning köögimööbli ilmselge ülehindamisega tootjate poolt sai mööbel ise tehtud. Kui kõige odavam pakkumine firmadest oli 50 tuhat krooni, saime ise tehtud 10 tuhandega (kui nüüd uksed kunagi saaks, siis kogumaksumus umbes 13 tuhat). Rassimist oli muidugi rohkem. Ostsime nimelt mdf-plaadid Decorast (valged, enam pole neid seal kahjuks näinud), lõikasime ise ketas- ja tikksaega mõõtu ja värvisime seinavärviga :p üle; töötasapinnaks sai Bauhofist kase liimpuit ning mööblijalad ja sahtlisisud/korvid/karussellid Mööblifurnituurist. Proovisime küll ka lihtsama vastupanu teed minna ning detailid tellida juba mõõtulõigatuna, ent peale kolme meeldetuletust hinnapakkumise saamiseks detaile tootvast firmast saime vihaseks.

Küll aga ei jätkunud meie optimismist kapiuste valmistamiseks, mis oleks pidanud ikkagi väheke elegantsemad olema. Need jätsime tegemata kuni tekib uus viitsimine asjaga tegeleda. Nüüd see viitsimine lõpuks tekkis, kuid tundub, et firmade suhtlus- ja klienditeeninduspoliitika on jäänud ikka sellessesamasse kahe aasta tagusesse kõrghetke kinni.

Saatsin e-mailid hinnapalvega kolme firmasse - EEK Trade, Sandores ja Velldoris. EEK Trade hiilgas pakkumisega järgmise päeval, mis muuhulgas oli ka mõnisada krooni odavam Sandorese omast paari päeva pärast. Velldoris ei reageerinud ka meeldetuletusele. Seega sai otsustatud, et EEK Trade sobib meile küll, majanduslangus ikkagi ja puha. Mõõtsime kapid piinliku täpsusega üle, arvutasime sinna ja tänna ning saime täpsemad mõõdud, mille taas e-mailitsi saatsin palvega teha ettemaksuarve uutele mõõtudele. Vaikus. Peale nädalat ootamist saatsin meeldetuletuse. Õnneks seda märgati ning saabus tellimuse kinnitus (mitte ettemaksuarve, ma rõhutaks siinkohal), mille koostamise tähtaeg oli nädala eest, ettemaksu summa täpsustamata ja all kaks olulist märkust: esiteks tellimuse muutmine erandkorras lubatud 1 tööpäeva jooksul ehk siis ammu enne, kui ma kinnitust näha sain ning teiseks tarnimise tähtaeg 30. detsember 1899. Ja selle all karm järelmärkus, et peale tarnetähtaja saabumist pean ma 5 päeva jooksul kraamile järgi tulema, muidu hakkavad tiksuma hoiutasud 25 eeku päevas. Ma pole siiani julgenud arvutama hakatagi, kui palju mulle seal juba hoiutasusid tiksunud on; räägime siinkohal ikkagi üle-eelmisest sajandist... Saatsin uue e-maili palvega täpsustada ettemaksusumma ja tarnetähtaeg. Nädala pärast meeldetuletuse. Kolm nädalat on möödas.

Kas nüüd minna firma kontorisse ja sarkasmil lennates paluda tellimusega tegeleda või paluda Sandoresel ettemaksuarve vormistada... Et siis nädalaid seda oodata...? Või äkki läheb paremini? Oeh. Raske on kohe see majandussurutis...

Kardin - see on imelihtne

2008-09-29T17:36:00.000+03:00

Seoses külma, vihmase ja kõleda sügise saabumise ning päikesevalguse kadumisega sai lõpuks otsustavalt käsile võetud põmpsiku tuppa kardinate tegemine. Noh, et päikesekiired :p ruloo ja seina vahelt otse voodisse sisse ei piiluks.

Töölt tulles tegin salaja kiire kõrvalepõike kangapoodi Sepa keskuses - Eesti Tekstiil nimeks - ja pean ütlema, et sealne valik ületab minu arvates kõik teised poed kardinakanga valiku osas. Võrreldes Abakhani ja Kangas&Nööbiga on seal palju huvitamaid asju ja hinnad on ka täiesti normaalsed (kui mitte paremad). Lisaks, asudes mitte pärapõrgus, vaid selle kõige tagumises niiskeimas taskus (eih, see pole minu väljend; tänud Teet Jagomägi'le ühe mu lemmikuima kujundi eest, mida ta küll kasutas Tartu linna kohta), on müüjatel aega otsustusvõimetu kliendiga piiiikalt-piiikalt tegeleda.

Pika piidlemise tulemusena sai otsustatud naturaalvalge paksu kanga kasuks, mis veidi rulooga sarnast linasemat välimust omas. Muuseas, müüja poolt pakutud kõrgus lae alt aknalauani ca 170 cm oli parem pakkumine kui minu oma. Ma pakkusin akna kõrguseks 120, aga tegelikult on nii madal ainult ülemine katusealuse aken; mujal on hoopis 140. Seega kodus kangast akna ette riputades avastasin oma pettumuseks, et radiaatorini teine mitte ei ulata, vaid ikkagi vaid aknalauani. Mida ma ei tahtnud. Aga no eks näeb, kui kardinapuu üles saab. Ehk ongi hea, ei saa kardinat nii palju sikutada siin mõni... :)

Kangas pakitud, küsis müüja veel, et kas ma kardinapaela ka soovin. Eee... mmm... kardinapael...? Tunnistasin ausalt üles, et pole kunagi kardinaid õmmelnud, et kas seda võib vaja olla? Ja mul on kohe hea meel, et tunnistasin. Sest kardinapael on üks ütlemata mugav asi. No ma räägin, et käsitöö on nii lihtsaks ja mugavaks tehtud tänapäeval, et ainult ette- ja kättevõtmise asi. Kardinapael on siis selline asi:

Suhteliselt jäik pael, millel sees jooksevad nöörid (saab volte tihedalt sisse) ja on pisikesed aasa riputamise kohad ka sees.

No ülimugav, hakka või teistesse tubadesse ka kardinaid tegema. :)

Aga et kuidas teha? Võtad kanga, lõikad mõõtu, palistad küljed. Müüja ütles, et enne tuleb vabrikuserv ära lõigata, aga ma siin keerasin oma kangast mitut pidi käes ja otsustasin, et see tegevus sõltub eelkõige kanga paksusest. Kuna mul oli üsna paks kangas, ei olnud jäikusel vahet. Õhemal ilmselt võib tõesti liiga kange palistus muidu jääda. Alumise serva palistasin ka, niimoodi laialt (mingisugune mälestus Jyskis nähtud kardinast nagu oli, et all oli lai palistus - ehk jälle voogavuse jaoks...?). Ülemisel serval triikida umbes cm jagu kangaäärt topelt ja siis õmmelda kardinapael selle külge kinni. Mõlemast paela äärest. Ja see ongi kõik.

Kui auto ja aja jälle saan, siis vist hiilingi uuesti ja teen mõnele teisele toale ka kardina ära. :) Käsi nüüd soe, viimased õmblused peale mitmeaastast õmbluspausi said päris sirged juba, peab ikka sama soojaga edasi laskma.

Edit 04.10.08

Lõpuks, peale kõigest nädala kestnud närvidele käimist sai need kolm kruvi lakke keeratud ning kardina üles. Selline näeb välja: