Nigu seeni peale vihma

'tea n'd, kas tegemist on kevade tuleku, üleüldise koguaegonkiirejasiismajõuanpaljuärateha seisundi, žen-ženi vitamiinide lõpuks kohale jõudnud mõju või millegi veel muuga, aga igatahes tekkisid eile veel ühed kõrvakad. Nojah, eksole... kõrvakate tegemine ei võta suurt miskit aega ka muidugi. :D Värvitud mageveepärlid, tibetian hõbe (mis selle nimetus eesti keeles küll peaks olema?) ja üks pisitilluke swarovski eelmises postituses poole sõnaga mainitud tellimusest.

Ja üleüldse peaks tarvikuid juurde tellima. :p Sest pärlite jaoks olid mu hõbedased helmenõelad kõik liiga jämedad; mõnest üksikust surus läbi. Mingisugused bijoux'ist tellitud pisitillukesed musta värvi nõelad olid nende jaoks perfektsed. Ei tea, miks ma tookord küll hõbedast värvi ei tellinud...

Julge hundi rind on karvane

Üle pika aja tellisin endale helmeid ja vidinaid juurde. Nagu ikka läks käest ära, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. :D Hoopis sellest, et tellimuse hulgas oli ka swarovski ripatseid ja helmeid. Esimesed ripatsid sain kätte ja juba paar päeva sügeles, et teeks neist planeeritud kõrvarõngad ära. Vaatasin ühest küljest ja teisest. Siis kolmandastki. Ja ei suutnud leida ühtegi ideed, kuidas neile mingit lisaväärtust anda lisaks konksu lihtlabasele külgeriputamisele.

Selle asemel testisin hoopis, kuidas kunagi ammu-ammu Mdm-Beadalot käest hangitud pesades swarovskeid/preciosasid mingi aluse peale kinnitada. Aluseid mul nimelt pole ja iga helmekübar lamedaks virutamist ei kanna välja ka. Peale mitmeid katseid tulid välja ülinunnud roosid. Üsna rasked, kuna on tibetian silver helmekübaratega tehtud. Seetõttu oli nende kinnitamine ka üks igavesti keeruline töö - kippusid lehekese liiga taha suruma ja ise värvidega maa poole jääma.

No igatahes lõpuks sai valmis. Minu kõige esimene kristalli sisaldav töö. Täiesti nunnu. :) Kristalli värv on siam. Leheke on tegelikult hõbedane, peegeldab aluselt värvi lihtsalt. :)

Välkreportaaž

Täiesti värske kraam, lausa siputab veel. :D

Hetkel ikka veel kestval põngerja uneajal tuli isu mõned vanad proovijupid eest ära saada. Jupike heegeldatud ussi ja teine jupp ema vana kaelakeed said kokku käevõruks eelpainutatud traadil. Teine proovijupp on ndbele (oli vist? kontrollin järgi, kui aega jääb) tehnikas katsetus. Kaelakeeks ilmselt liiga oranž ja mitmed jätkukohad liiga nähtavad (no minu silma jaoks vähemalt), käevõrus ei häiri. Eelpainutatud traadil.
Ja eilne söök. Lihtsalt stiilinäide "külmkapi ringvaate" teemal. Üleeilsed keedetud makaronid, sügavkülmast kukeseeni ja spinatipuru. Kastmeks peale veidi kauaks seisma jäänud majonees, hapuks läinud piim, paar muna ja natuke jahu. Ahjuvormi sisse ja küpsema. Ise ka imestasin, et midagi välja tuli. Sageli ei tule, olgem ausad. :D Aga ma lihtsalt ei suuda toitu prügikasti loopida.
No lihakübetki sees pole, nagu herr Iss ära märkis, aga ma võin vabalt vahel ka ilma hakkama saada.

Inventuur

Jaanuari alguses sai koos põnniga tehtud ka ammulubatud käsitööpunkri inventuur. Pilt enne:
Pilti "pärast" mul hetkel polegi, sest tegelikult sai suure töö ja vaevaga korda vaid kõige ülemine riiul. :D Ja nüüd on seegi kergelt jälle sassi läinud. Aga no vähemalt on orienteerutavam kui varem. Alustasin eeltöödega juba varem, nimelt tegin varraste hoidmise koha. Aluseks on Tiimarist ostetud lauakate, selle küljes vanast linikust ribad ning pits on ülejääk kinkepaelast (jälle Tiimari).

Ja nüüd hunniku seest leitud poolikud tööd. :) Tunnistan ausalt, vahepealse kahe kuuga pole ükski oluliselt rohkem valmis saanud. :D

Kombekas põnnile. Lõige tundus kahtlane ja veekindlust ei osanud ma ka kuidagi tagada. Siiamaani kokku õmblemata. Õmblusmasina kasutamine ongi kuidagi komplitseeritud - lapse uneajal ju ei saa, ärkveloleku ajal ammugi mitte.

Sellest pidi algselt tulema pontšo, aga nüüd kaldub vist kampsiku või vesti poole. Värvid ja lõngad meeldivad mulle endiselt väga-väga, peab vaid välja mõtlema, mida ilusat ja kasutatavat sellest teha saab.

Fake-a-gamo (see on ühe kuulsa disaineri käekoti do-it-yourself versioon :) ). Jäi pooleli ülemise osa heegeldamisel. Tegelikult võiks ju ära ka lõpetada, ei ole eriti palju enam teha. :) Siis saan õpetuste viited ja ringis õpetuse (netis oli vigadega) üles panna.

Sokkidele uue tallaosa kudumine. Ülemised otsad on korralikult vildis, alumised aga (kuna on õhuke täisvillane, iseenesest väga mõnusad soojad sokid) täitsa augulised. Ühed sokid niimoodi juba parandasin, aga kuna tegin jälle ühekordse villasega, siis poole aastaga tudusokkidena olid taas täitsa augulised - nüüd siis lisasin tugevduseks niiti.

Haapsalu salli hale vari ehk väike pitsisallike. Mõtlesin, et alustan tasa ja targu ülilihtsa mustriga ja oluliselt väiksemas mõõdus sallikest. Hea, et nii mõtlesin. See tähendab - tegelikult ei ole üldse vahet, isegi seda väikest asjakest ma ei saa ega saa valmis. :D Ju siis pole päris minu teema... Äkki kunagi ikka lõpetan ka. :)

Veel ajaloost

Nüüd jõudsin ma lõpuks pildid ka oma fotokast ära tõmmata ja avastasin, et sellega polnud ma tegelenud jõuludest saati. Puhtalt laiskusest. :)

Mullune kingitus suguvõsa vanemale naisgeneratsioonile:

Šokolaadi-kreegimoos (kreegid, suhkur, šokolaad, minu retsept) - šokolaadi maitset pole eriti tunda, aga lõhn käib küll üle pea. :)
Kookosemesi (retsept selles blogis) - jäi minul ikkagi vedel mis vedel ja mingi kahtlane lõhn ka küljes. Ei teeks rohkem.
Laimidžemm (retsept sellessamas blogis) - väga efektne, tarretus suurepäraselt. Üsna mõrkjas muidugi, et kus seda just kasutada saab... Ise kasutasin jõulukalkuni maitsestamisel. :) Päris vahva omaette siiski.
Aprikoosivõie (jälle siinsamas) - jälle täitsa mõnna asi, ainult minu maitse jaoks nõksa liiga rammus. Pannkoogi peale sai söödud siiski isuga.
Sibulamarmelaad (jah, ikka siinsamas) - väga meeldis, lõhn ainuüksi oli super. Kasutasin lasanje sees ka, ülimõnna (herr Iss muidugi ei hinnanud eriti seda magusat kõrvalmaitset).

Mälestused suvest

Väljas jätkuvalt kuhjuvaid lumemägesid vaadates ja nentides, et enne jaanipäeva vist rohelist muru näha ei saa, tuleb oma hinge soojendada piltidega eelmisest suvest. No tegelikult sain ma need pildid alles nüüd telefonist arvutisse tõmmatud, sest läpaka ja telefoni omavaheline ebasümpaatia oli kasvanud sellistesse mõõtmetesse, et pidin vahekohtuniku, st itimehe appi paluma.

Esmalt mitte nii tapvalt kõrged peenrad, kuhu ma oma kallid triibulised ja värvilised köögiviljad kasvama panin. On mõte, et põhimõtteliselt võib neid igal aastal veel kõrgemaks tõsta, sest praegu kippusid usinamad teod siiski peenrale saama. Ilmselt ei unune iial see hetk, kus õhtul oma nuikapsaid piiluma läksin ja kuulsin, kuidas peenral käib krõmps-krõmps. Whataaaaa...? Krõmps-krõmps. Lähemal uurimisel selgus, et üks limukas oli peadpidi kenasti kapsa sisse söödud auku roninud ja lasi seal kahe suupoolega. Ikka krõmps ja krõmps, täiesti arvestatavate detsibellidega... Aga meil muidugi on uhked limukad ka (postituse allumises pooles poseerivad).

Kuna ma olen laisk ja lohakas, eelkõige aga laisk, siis ei viitsinud ma murukamarat välja sõeluda. Selle asemel keerasin peenra piirkonnas kamara suurte tükkidena tagurpidi. Seejärel sõelusin kompostihunnikust mulda peale, nii et servani sai. No üldiselt võib nentida, et töötas küll. Muru igatahes läbi murdma ei hakanud. Jälle hulk laiskust ära petetud. :D

Pildid 25. aprillist ja 17. augustist. Ühtlasi jõudis naaber endale uue kuuri ehitada. :D
Teine suurem projekt oli lapsele mängumaja ehitamine. Vastavalt herr Issi patoloogilisele põhjalikkusele korraliku vundamendiga. Põhjalikkus läks nii põhjalikuks, et katuse saime talveks peale, aga seinasid veel ette mitte. Ühtlasi on alumisel pildil näha, kes põhilise töö tegi. :D

Ja lõpetuseks pildikesi loodusest.

"Oks"

Ja teised issanda loomakesed.

Palju õnne mulle ja naistele

Mu sünnipäevapidu oli lähenemas. Tutika romantilise ja tütarlapseliku (mida vanemaks, seda neiumaks... :D ) kleidi juurde ei olnud sobivaid ehteid. Aega oli kahjuks jäänud ainult pool tundi, seega käevõru oli kõik, millega hakkama suutsin saada. Vahelduse mõttes on tore teha mõni vähemambitsioonikas asjake, mis pealegi niiiiiii nunnu välja tuli. Peaks kaelakee ka juurde leiutama. :)

Kusjuures inspiratsioon - see tuli Barbie ajakirjast :D, mis pidevalt ilmselt mu põnni jaoks postkasti tekib (tõenäoliselt tänu naabrite kontaktidele trükitööstusega).

Kaunist naistepäeva ka! :)