Hoog on viimase ajal olnud kuidagi just ehete nikerdamise vallas. Kõik kudumised ja heegeldamised istuvad õnnetult kappides ja karpides. Aga ükskord lõpetan ma nad niikuinii.
Ühesõnaga. Teinud olen palju, aga mitte pilte. :p Kogu aeg on nii sombused ilmad, et pole kohe kuidagi tekkinud isu pildistada - seda enam, et nad mul üldse kunagi hästi välja ka ei tule. Seega ilu ärge siit otsige, puhas dokumentaaldraama. :) Ja kui nüüd lõpuks ilus ilm tuli, on kõik juba ammu ära kingitud.
Aga statistika mõttes loetleks üles ja üks näide on enamjaolt olemas ka igast stiilist.
Sellises tehnikas keesid sai tehtud lisaks veel kolm:
- elevandiluu-sinisevärviline vennanaisele sünnipäevaks tagantjärgi, lisaks ka kõrvarõngad ja pross lillekesega;
- roheline-pruunikas sõbrannale sünnaks, kah kõrvarõngastega;
- must roosaga teisele sõbrannale sünnaks, ikka kõrvarõngad juures.
Kõrvakatest näidist kahjuks pole, aga no sellised pusad olid, keti külge mitmekaupa samast värvist seemnekatega kinnitatud. Täitsa kenad tegelikult. :) Kee enda tehnika on pärit sellelt lingilt ja ausalt öeldes meeldib see mulle oluliselt rohkem kui ussi heegeldamine. Edeneb kiiremini, sassimineku ohtu pole ning saad jooksvalt kõike korrigeerida - ussiga pead ju kogu kupatuse niidile ära ajama ja muuta seal enam midagi ei saa.
Teiseks sai tehtud kolm keed samas pusatehnikas. Pildil siis pruunide ja valgete mageveepärlitega, mis jäi mulle. Juba kolmas sõbranna (no selgub, et neid ikka päris palju) sai samasuguse, veidi rikkalikuma ja lopsakama kee valgete pärlite ja kollase jadeiidiga ning neljas jälle valgete pärlite ja rohelise aventuriiniga.
Ja kolmandaks viskasin eile õhtul värskele špringli-frogwilli 2,2-kilosele (appi!) pakile silma peale ning naksutasin pooltunnike tegusid teha, tulemuseks eriti kiire ja lihtne komplekt. Kusjuures need sinakad piklikud on ülimõnusat värvi, aga no minu piltide pealt seda niikuinii aru saada pole. :)
No ei ole mul majas head valget (khm, korras, khm...) kohta, kus pilte teha. Ma pean midagi välja mõtlema, see valge taust pole ka ikka hea, kuigi ma lootsin.
Aga lohutuseks sain siiski ühe pildi, millega ma juba rahul oleks, kui värve oskaks mõne programmiga üle käia. Vähemalt kompositsioon on mu võhiklikule silmale rahuldav. :)
Ühesõnaga. Teinud olen palju, aga mitte pilte. :p Kogu aeg on nii sombused ilmad, et pole kohe kuidagi tekkinud isu pildistada - seda enam, et nad mul üldse kunagi hästi välja ka ei tule. Seega ilu ärge siit otsige, puhas dokumentaaldraama. :) Ja kui nüüd lõpuks ilus ilm tuli, on kõik juba ammu ära kingitud.
Aga statistika mõttes loetleks üles ja üks näide on enamjaolt olemas ka igast stiilist.
Sellises tehnikas keesid sai tehtud lisaks veel kolm:
- elevandiluu-sinisevärviline vennanaisele sünnipäevaks tagantjärgi, lisaks ka kõrvarõngad ja pross lillekesega;
- roheline-pruunikas sõbrannale sünnaks, kah kõrvarõngastega;
- must roosaga teisele sõbrannale sünnaks, ikka kõrvarõngad juures.
Kõrvakatest näidist kahjuks pole, aga no sellised pusad olid, keti külge mitmekaupa samast värvist seemnekatega kinnitatud. Täitsa kenad tegelikult. :) Kee enda tehnika on pärit sellelt lingilt ja ausalt öeldes meeldib see mulle oluliselt rohkem kui ussi heegeldamine. Edeneb kiiremini, sassimineku ohtu pole ning saad jooksvalt kõike korrigeerida - ussiga pead ju kogu kupatuse niidile ära ajama ja muuta seal enam midagi ei saa.
Teiseks sai tehtud kolm keed samas pusatehnikas. Pildil siis pruunide ja valgete mageveepärlitega, mis jäi mulle. Juba kolmas sõbranna (no selgub, et neid ikka päris palju) sai samasuguse, veidi rikkalikuma ja lopsakama kee valgete pärlite ja kollase jadeiidiga ning neljas jälle valgete pärlite ja rohelise aventuriiniga.
Ja kolmandaks viskasin eile õhtul värskele špringli-frogwilli 2,2-kilosele (appi!) pakile silma peale ning naksutasin pooltunnike tegusid teha, tulemuseks eriti kiire ja lihtne komplekt. Kusjuures need sinakad piklikud on ülimõnusat värvi, aga no minu piltide pealt seda niikuinii aru saada pole. :)
No ei ole mul majas head valget (khm, korras, khm...) kohta, kus pilte teha. Ma pean midagi välja mõtlema, see valge taust pole ka ikka hea, kuigi ma lootsin.
Aga lohutuseks sain siiski ühe pildi, millega ma juba rahul oleks, kui värve oskaks mõne programmiga üle käia. Vähemalt kompositsioon on mu võhiklikule silmale rahuldav. :)
No comments:
Post a Comment