Otsisin tsiki kollasele päikesekeebile (jah, käes on SEE aeg lasteaias, kui emad lastele usinasti esinemiskostüüme õmblevad :) ) nööpi ja avastasin täiesti enneolematu laeka täis müstilisi aardeid - mu ema vana nööbikarbi. Teate küll, sellise nõukogude naise varamu erinevatelt riietelt äralõigatud põnevate ja samas ka tohutu hulga eri tooni siniste triiksärginööpidega. Kujutate vast ette, kuidas mul silmad põlema läksid - olen ju juba ammu kadestanud teiste tegijate lahedaid ehtekinniseid, kus tooni annavad ilusad ja veel ilusamad nööbikesed. Igatahes on selle ehte põhitegija just sealtsamast varalaekast pärit. Tegemist pole küll kõige efektsemaga neist, aga no küll istub ikka kenasti selle käevõru peale!
Õpetus on seesama, mida ma aasta tagasi testisin, aga mageveepärlite ja väikese rütmi sissetoomisega tundub ikkagi natuke teistmoodi, kas pole? No natukesekenegi...?
Õpetus on seesama, mida ma aasta tagasi testisin, aga mageveepärlite ja väikese rütmi sissetoomisega tundub ikkagi natuke teistmoodi, kas pole? No natukesekenegi...?
No comments:
Post a Comment