Esiteks sai tehtud emale lubatud saalomoni sall.
Teiseks testisin süüterooside tegemist ja minu hämmastuseks töötavad nad tõepoolest suurepäraselt - ühe priske roosiga saan isegi mina tule tehtud. Ainuke mure nüüd on, et mina küll sellist kogust mune ei jõua süüa, mis tuletegemise vajaduse ära kataks... :) Küünlaid ma tegelikult ka ei põleta; selle probleemi lahendasin sulatamise jaoks Tiimarist kahe suure ja jämeda küünla ostmisega - ja kaks oli täpselt parasjagu; viimased roosid kippusid juba liiga märjaks saama. Sulatamise õpetusest ei saanud küll kuidagi aru, kuidas seda teha; katse-eksitus meetodil selgus, et tulebki küünlarasv otse vette pista, veega kauss pliidile ja siis jälgida, et vesi keema ei läheks, vaid lihtsalt tuline oleks. Õpetuse võtsin ma Kikuliisu blogist, kuigi see pole vist päris originaalallikas.
Kolmandaks on viimased mõned ajad kulunud Andrale lastehoidu mänguasjade meisterdamisele. See lastehoid nimelt järgib Waldorf-metoodikat, seega kõik asjad peavad olema looduslikud ja soovitavalt üleüldse enda tehtud. Ühesõnaga viltisin hunniku palle - alustasin märgviltimisega, aga mitte ei saa aru, kas tehnika puruvale või milles probleem, aga no ei jõua mina üle poole tunni pisikest pallikest mudida (kaua siis veel suure palli peale aega kulub) - ühesõnaga nõelviltisin üle. Siis mõtlesin, et teen kavala lükke ja vildin pesumasinas - ja ka seal ei saanud hea, ikka täitsa karvane (suka küljest lahtitõmbamise tõttu) ning vill kippus ebaühtlaselt jagunema. Nõelviltisin üle. Igatahes lõppeks sai ikka mitu head palli tehtud. Heegeldasin ka mõned "oakotid" - kuubiku ja ebamäärase kolmnurkse moodustise - ning täitsin tatra ja läätsedega. No ja mitu pikka paela kudusin/heegeldasin ka, need pidid väga popid mänguasjad olema. :)Lisaks nõelviltisin ühe rebase. Natuke pitbulli nägu on - hiljem tegin kõrvad väiksemaks ja koonu lühemaks, läks paremaks. :) Aga uuendatud pildi unustasin kombekohaselt tegemata.
Tegin ka täitsa nunnu komplekti ehteid täditütrele sünnipäevaks. Pean nüüd vaatama, kas õnnestub tal paluda pilti teha, sest kink ammu käes, aga fotosüüdistus... jep, ununes.
Pidulikult sai pandud Andra toas ühte seina uus tapeet ja - üllatus-üllatus! köögikapiuksed ette. Ainult et toast saab pildi siis, kui laeliistud ka oma koha leiavad ning köögist siis, kui viimane sahtlike paneeli ette saab ja keegi tolmurullid kappide alt kokku lükkab. :)
Niiet tehtud kui palju. Edasi tegudele!
