Lootus pole kadunud

Võitlen motivatsioonipuudusega. Ainuüksi mõte sellest, et nikerdada tuleb ligi 20 lehekest, vaid kaks on siiani valmis, igaüks võtab pea tunnikese ning tagatipuks tuleb ühe tillukese lehekese kohta peita 4 niidiotsa, võtab isu kuidagi ära. Tahaks kuidagi lihtsamalt. :)

Seetõttu, et isukest natukenegi tekitada, võtsin vahepeale ühe lihtsama projekti. Harjutasin kiiret peyote põimingut (õpetuse võib leida siit) ja võib öelda, et tõepoolest päris mugav - lihtne muster tuleb ilmselt päris kiiresti, aga ka mustrilisemat asja on lihtsam teha, sest ei pea iga helme tagant kontrollima, et ega ometi vahepeal sassi läinud. :) Muster, muuseas, pärineb sellelt lehelt. Kasutatud Preciosa seemnekaid ja ühte vintage ovaalset flatback kivikest. Nendega on tegelikult päris mure kohe - tagumine fooliumikiht tuleb ülikergelt maha. No ausõna, kurjemast pilgustki on kohe kriim peal. Kes teadjamatest oskab öelda, mida teha? Küünelakiga üle enne tegelemist?

Kokkuvõttes oli üks hea harjutamise projekt. Õppisin fast peyote't, tasapinnale pesastamist (bezeling on surface) ja tegelikult tegin ju esimest korda edukalt mustrilist peyote põimingus käepaela. Elukestev õpe, või mis? :)

Südasuvi

Aahhh... mõnus on see aeg, kus saadad lapse koriluse korras õue ja söönuks saamise pärast pole vaja muretseda. :) Korjab kirsse, ajab peoga mustsõstraid suhu, paar tikrit ja hernest vahele ning magustoiduks kiikab kasvuhoonest mõne tomati peale. Hetkel on küll ainult kirsstomati tõugu isendid, kuid juba hakkavad mõned suuremad ka väikest värvi võtma. Paprika paar kauna paistavad ka päris head ning esimese suvikõrvitsa peaks homme ära korjama. :)

Kusjuures - tänavu on hea marja-aasta, ma pole nii suuri mustsõstraid varem näinudki oma põõsaste peal. Huvitav, kas kevadine väetamine mõjus tõesti nii hästi...? Herned said ka elegantselt maha - varase lõppedes hakkas keskmine valmima ja kuna need on nüüd lõppemas, otsustas varajane teise saagi hakkama panna. Peatselt saab uuesti. :) Loodan, et keskmise sordi omad võtavad õppust - niimoodi saab samade taimedega külmadeni äkki läbi. :p

Ainult pommul on mingi mure. Muudkui õitseb ja õitseb, aga vilju ei tule. Tõenäoliselt peab mesilast mängima. :) Aga õied on tal tõesti ilusad. Suurim taim on ka rängalt võssa kasvanud, aga ma ei raatsi kuidagi neid õitsevaid võrseid ära korjata. Näh, see aasta ongi testimiseks, järgmisel hakkan põllumajandama.



Kõige tublim potitomat on ilmselt Gold Nugget - hakkas esimesena valmima ja kenad priskepoolsed tomatid on ka - sellised viisaka redise mõõdus. Lisaks on mul veel igasuguseid erinevaid sorte, aga sildid läksid vahepeal kaduma ja seetõttu ma kõiki ei suudagi tuvastada. Osadel on sildid alles ja siis ma võrdlen sildituid nendega. :) Lõpuks on ka kõik tomatid, vaeslapsed, kasvuhoonesse viisakalt ümber istutatud. Loodan parimat - veidi varem amplisse saanud igerikud on igatahes hakanud vohama.

Hetkel on valmis saanud kolme sorti potitomateid - paremal ääres eelmiselgi pildil ilutsev Gold Nugget, vasakul 100s &1000s (mõttetud pisikesed punnid - mul kirsidki suuremad; asi see siis maailma kõige rohkem marju andev tomat olla, kui nii tillukesi kannab...) ja all üks esimestest Tumbling Tom Red marjadest. Järgmised on mõnevõrra suuremad ja ei jää väga palju kullatükikestele alla. Tumbling Tom Yellow on ka sildiga varustatud, aga Gartenperle't ei suuda ma praegu tuvastada. Üks amplisse saanud taim paistab veidi teistmoodi kujuga tomateid kasvatavat, ehk on too?

Aiaraporti lõpp. :)

Kuna mul on nüüd nädalane lapsevalve, siis loodetavasti on õhtud piisavalt igavad ja pikad, et helmeid veeretama hakata. :)