Ülestunnistus

Te nüüd kindlasti mõtlete, et ma olen kuu aega lihtsalt laiselnud. Et sellist sügavalt ekslikku ja nördimust tekitavat väärarvamust kummutada, esitlen siinkohal kahte kingitust, mis õe tuttavatele läksid.

Karbi voltimise õpetus ikka seesama, mis eelmisest sarnasest postitusest läbi käis, aga sedakorda voltisin ma karbid õigesti. :p Ja niimoodi hoiavad nad kergema ja väiksema sisu puhul täitsa kenasti ise kinni, pael on rohkem iluasi.
Sisu näitamiseks palkasin ma kõrgelt hinnatud ja tunnustatud modell Manni. Rohelises karbis, loomulikult, oli roheline; sinises karbis sinine kingitus. Muidu poleks ju meeles olnud, kellele missugune anda. :)

Lähemalt ka:

Ja kui te nüüd imetlemisega olete lõpusirgele jõudmas, siis tunnistan ausalt üles, et tegelikult ma laisklesingi kuu aega. Need keed olid varem valmis tehtud. Rohelisel olid otsad lõpetamata, nii palju ma siiski tegin. :)
Sinise ussi muster siin; rohelise oma siin. Kasutuses sobivas toonis heegelniit ja seemnehelmed 9/0. Rohelise ussi otsad on tehtud koralli tehnikas, mida Tsunaami oma lehel õpetab.

Silmailu

Kingitus kallile Dianale.

Karbi voltisin ise Tiimarist saadud mustriga paberist. Selline natuke kangane tundub, suhteliselt paks ja päris mõnus voltida.
Voltimisõpetus pärineb Robin's Origami page lehelt. Nii selgete piltidega õpetuse järgi oli lausa lust voltida. Pealt ei tahtnud ainult kinni püsida, ilmselt materjali mure - liiga elastne teine. Aga see-eest ilus. :D Seetõttu heegeldasin kahest metallikniidist kokku paela ja tõmbasin paki korralikult kinni.
Aga mis selle ilusa karbi sees oli? Vat ei ütle... :p Eino, tegelikult, kuidas ma saan siis jätta kiitlemata. :) Kingitust ennast nimetakse rahvakeeli "ussiks". Täpsemalt on teemat lahatud mitmekümnetel lehtedel Isetegija foorumis pärlimängude alajaotuses koos paljude õpetuste, mustrite ja nippidega. Selline siis ongi uss:

Et asi oleks uss mis uss, leiutasin talle lisaks kehale ka pealuu ühest kapist leitud juukseklõpsust (endale edaspidiseks - paremast materjalist klõps peab olema, praegu oli liiga pehme plastmass - alumised kihvad murdusid testimise käigus ära; teisalt ussil ongi ainult üleval ju :p). Klõpsu peale meisterdasin "naha" peyote tehnikas kahandamise ja kasvatamisega; 8 helmest esimeses reas nii üla- kui alalõualuu jaoks. Ülalõuale lisasin sirgelt piisava pikkusega ridasid, siis kahandasin igal real ühe raksu jagu. Alumisel hakkasin kuskil kolmandast reast kasvatama, esimesel korral üle ühe helme, teisel ja kolmandal juba iga helme peal. Ja siis viimasel kahandasin üle ühe. Äärtest põimisin kohe ülemise tüki külge kinni. Ühelt poolt sai helmesse valelt poolt sisenetud, st nagu õmblus jookseb (seda pole pildil näha :p); teiselt poolt ühtlustus kenasti ühtseks koeks.

Muster ussi kehale pärineb sellelt lehelt.
Omast arust tegin lillekesi, aga muster on poolikuks jäetud. Mustris etteantu vahele tuleb veel lisada põhivärvi 14 helmest ehk siis 2 rea jagu. Mulle oleks pidanud ikka puust ja punaseks tegema, kes see neid numbreid seal ikka kokku arvutab ja puudujääke otsib... :) Saba kahandasin peale kolme punast helmest ühe helme jagu. Kahandamiseks heegeldasin silmusest läbi, aga ei lükanud järgmist helmest vahele. Päris sabaotsas sai ka veidi kiiremini kahandatud, muidu oleks liiga pikk ja peenike sabaots tulnud.
Tundus, et sünnipäevalapsele meeldis (ja ehteid pole daamidel kunagi liiga palju...); ülejäänud seltskond oli ka vaimustuses. Kui ise kogu aeg neid foorumeid loed, siis tundub nii tavaline. Et nagu igaüks näinud ja kõigil olemas jne. Tegelikult ju ikka pole nii, tekitavad huvi küll. No näis, ehk tuleb sealt seltskonnast isegi tellimusi ussikestele. Numbrit sai igatahes jagatud. :)
Materjaliks seemnehelmed suuruses 9/0 (Helmehaldjast); punased kivikesed on lihvitud (fire polished) helmed 3 mm (Špringlist). Heegeldamiseks kõige tavalisem Eldorado iirisniit -seesama, mida Konsumiteski müüakse. Peyote jaoks vahatatud niit (Silverpointist).