Suvisida tegemisi

Kübar tütarlapsele, muster pärineb põhimõtteliselt Rohelise albumist. Pealagi ei hakanud mul sealse mustri järgi küll mingi valemiga jooksma, seega olin selle sunnitud tunde järgi heegeldama. :) No ja eks need ridade arvud sellest tulenevalt läksid ka nii nagu läksid. No ja alumine äär tuli ka mustri järgi liiga lauge. Aga noh, põhimõtteliselt idee on ikka sealt. :D Lilleke on ka mujalt pärineva mustri järgi tehtud, ei tulnud muidu ilus.

Juuresolevalt pildilt pole küll näha, aga et asi kindel oleks, sai õie südamikku ikka kenasti sillerdavaid lihvitud helmeid ka lisatud. Tegelikult hämmastav, kuidas selline pisike asi annab mütsile oluliselt lihvituma ja vähem kodukootud välimuse. Mina oma "skandinaavia lakoonilise" maitse järgi üritan alati detailide lisamist vältida, aga viimasel ajal olen märganud, et need annavad üldmuljele väga palju juurde. Õpime kuni elame. :)

Itimehe unenägu

Seekord on tegemist totally recycle kõrvakatega. Ega seda mobiili nii lihtne lammutada olnudki, sest õiges suuruses kruvikeerajaid mul polnud - sai rohkem toore jõuga lähenetud. Trükiplaadi mahalammutamiseni see muidugi ei viinud; selle jaoks oleks siiski mingeid kruvikeeramise abivahendeid tarvis. Helmed pärinevad põnni ülehelmestatud teksadelt, mis minu taluvuspiiri ületasid ja seetõttu kõigest läikivast ilma jäid. Et siis recycle (eestikeelne sõna taaskasutus on nagu kuidagi liiga maalähedane ja ei tundu minu udupeenete kõrvakatega kokku minevat :D ).

Kevadistel teemadel rääkides - kas pole mitte funktsionaalsed kõrvarõngad, et esimestel kohtamistel selge signaal anda, kumba kõrva kavaler sosistama peaks. :D No ja muuhulgas said lapsele lõpuks ometi uued tudusokid tehtud. Pildil peaks olema vist kolmas katse. :D Algsilmade arvu määramine on jätkuvalt mu kirstunael, aga vähemalt sain ma endale ka ühed sokid. St ühe soki, sest teist ei ole viitsinud siiani lõpetada. Nagu ikka... :D

Inventuur

Jaanuari alguses sai koos põnniga tehtud ka ammulubatud käsitööpunkri inventuur. Pilt enne:
Pilti "pärast" mul hetkel polegi, sest tegelikult sai suure töö ja vaevaga korda vaid kõige ülemine riiul. :D Ja nüüd on seegi kergelt jälle sassi läinud. Aga no vähemalt on orienteerutavam kui varem. Alustasin eeltöödega juba varem, nimelt tegin varraste hoidmise koha. Aluseks on Tiimarist ostetud lauakate, selle küljes vanast linikust ribad ning pits on ülejääk kinkepaelast (jälle Tiimari).

Ja nüüd hunniku seest leitud poolikud tööd. :) Tunnistan ausalt, vahepealse kahe kuuga pole ükski oluliselt rohkem valmis saanud. :D

Kombekas põnnile. Lõige tundus kahtlane ja veekindlust ei osanud ma ka kuidagi tagada. Siiamaani kokku õmblemata. Õmblusmasina kasutamine ongi kuidagi komplitseeritud - lapse uneajal ju ei saa, ärkveloleku ajal ammugi mitte.

Sellest pidi algselt tulema pontšo, aga nüüd kaldub vist kampsiku või vesti poole. Värvid ja lõngad meeldivad mulle endiselt väga-väga, peab vaid välja mõtlema, mida ilusat ja kasutatavat sellest teha saab.

Fake-a-gamo (see on ühe kuulsa disaineri käekoti do-it-yourself versioon :) ). Jäi pooleli ülemise osa heegeldamisel. Tegelikult võiks ju ära ka lõpetada, ei ole eriti palju enam teha. :) Siis saan õpetuste viited ja ringis õpetuse (netis oli vigadega) üles panna.

Sokkidele uue tallaosa kudumine. Ülemised otsad on korralikult vildis, alumised aga (kuna on õhuke täisvillane, iseenesest väga mõnusad soojad sokid) täitsa augulised. Ühed sokid niimoodi juba parandasin, aga kuna tegin jälle ühekordse villasega, siis poole aastaga tudusokkidena olid taas täitsa augulised - nüüd siis lisasin tugevduseks niiti.

Haapsalu salli hale vari ehk väike pitsisallike. Mõtlesin, et alustan tasa ja targu ülilihtsa mustriga ja oluliselt väiksemas mõõdus sallikest. Hea, et nii mõtlesin. See tähendab - tegelikult ei ole üldse vahet, isegi seda väikest asjakest ma ei saa ega saa valmis. :D Ju siis pole päris minu teema... Äkki kunagi ikka lõpetan ka. :)

Valmistume talveks

Nagu juba varem mainitud, tegin Mari Marikese õpetust kohandades veel ühed villased sokid. Palmikutega. :) Täitsa head sokid, venivad parasjagu ja pole liiga jäigalt paksud. Lõngaks jätkuvalt seesama Red Heart Sport Socks Color (75% vill, 25% polüamiid; 100 g= 410 m; värv nr 26; vardad nr 2), millest kunagi kindad said kootud. Sokid paistavad ebaloomulikult pikad ja kitsad, aga jalga pannes venivad täpselt jala järgi sobivaks; pole sugugi suured, nagu ma isegi esialgu kahtlustasin.

Lisaks kangutasin õe juurest tagasi oma õmblusmasina, mis seal juba üle aasta meeldivalt aega oli veetnud, et Ilvesest ostetud täisvillasest paduroosast paksust kangast üks jope alla mahtuv soe kampsiklane teha. Õmblusmasinaga on mul jätkuvalt armastan-vihkan suhted. St mina armastan, a õmblusmasin vihkab. Olenevalt kanga paksusest tõmbab ta õmblusele pusa alla kas 10 cm peal korra või 40 cm peal kaks korda. See mure on tal kusjuures alati olnud ja ma pole kuidagi jagu saanud - küll olen kerinud kõiki olemasolevaid nupukesi masina peal, vahetanud nõelasid, niite, lähenenud isegi kruvikeerajaga - ei miskit. Peab vist masina kasutusjuhendi uuesti üles otsima ja meesterahvale näitama, ehk tema suudab midagi välja võluda.

Tehtud Ottobre 2002-3 mudeli nr 22 järgi, mille lõike pusisin ise väikseimast valikust veel kahe numbri võrra väiksemaks ehk umbes 92 kanti. No käised on ikka pikad, neid tuleb veidi üles kerida. Kehast võib ju pikk olla, laiusesse on kah ruumi kasvada. Rõivaste numbrid on minu jaoks jätkuvalt müstika, sest olemasolevad nr 92/98 mingid kampsikud on juba üsna väikeseks jäänud... Aga igatahes kõlbas jope alla panna küll ja ma loodan, et on soe ka.

Eelarveliselt (MaSu ju ikkagi) - kulus 75 cm 1,5 m laiusega kangast (200.- meeter, aga Ilvese vabrikupoes oli just 50% ale), üks roosa niidirull 8.- ja 40 cm pikkune alt lahtikäiv lukk 18.-. Et noh, kokkuvõttes - kasutatud kapsik osta oleks odavam ja allahindluste ajal saaks ehk poest uuegi sama raha eest. :D

Sokitegu

Teoreetiliselt on soki kudumine üks lihtsamast lihtsam tegevus ja pisitillukese, lapse soki kudumine sellest veel lihtsamgi. Kui sa just mina pole. :)

Algas asi sellest, kui hiljutise nohu ajal pidime olemasolevaid villaseid sokke tükk aega venitama, et tsikile jalga saada. :) Mõni tütarlaps on suurema osa oma viimasel ajal vähesest söömast panustanud jalanumbri kasvatamisse. Saigi otsustatud, et on viimane aeg lõpuks ometi ise lapsele sokid kududa. Leidsin isegi suurepärase õpetuse Mari Marikese blogist, mis puust, punaseks ja kelladega selgeks teeb, kuidas lapse sokke kududa (kõige olulisem - annab algsilmade arvu, millega ma eranditult alati puusse panen).

Võtsin aga selle ebamäärast sinepikarva 100% villase lõnga kätte, mille mu vanaema ükskord jõuludeks suuremas koguses kinkis (aga mis on veidrat värvi, liiga puhas villane - seega kare ja nõksa liiga peenike, et midagi suuremat käsile võtta) ja hakkasin pihta. Ja hakkasin uuesti. Ja alustasin kolmandatki korda. No sa jeerum... lugesin läbi isetegija kõik õpetussõnad veniva silmuste loomise kohta... ja jäin siis mõttesse. Väidetavalt peaks see kõige tavalisem alustamise moodus olema kõige venivam. Nojaaa... Olen juba mitmeid kordi kogemustest õppinud, et kui üldiselt koon ma väga lõdvalt, siis alustan see-eest täie rauaga - vähemvenivamat asja kui minu loodud silmused ei ole lihtsalt olemas. Seetõttu ka kõik need probleemid silmuste numbri arvutamisega jne - algus on alati liiga kitsas ja kõik ülejäänu liiga lai.

Siis tuli aga meelde, et kunagi leidsin netist Haapsalu salli õpetuse, kus on kirjeldatud salli eriti veniva ääre loomist. Siin see lehekülg on. Ja see on tõepoolest veniv, st isegi minu poolt looduna venib piisavalt. Ainuke asi, et Haapsalu rätikut ei maksa mul vist küll käsile võtta, sellist silmade loomise viisi pole veel välja mõeldud, mis minu puhul piisavalt veniks. :D

No ja sellest ma üldse ei räägi, et ma koon ju valetpidi, st võtan kududes silmuse tagumise keeru, seega pean kõikide kokkukudumiste puhul eelnevalt selgeks tegema, mispidi kalle peab jääma ning seejärel sobiva kudumisviisi kasuks otsustama. Õpetused on üldjuhul täpselt vastupidised. :)

Aga igatahes. Silmuste arv eeltoodud Mari Marikese õpetuses on täpselt sobilik ühele veidiülekaheaastasele neiule. Jalalaba osas lisasin ma kaks mustrikorda veel, muidu jäi liiga lühikeseks - nüüd on nõksu jagu kasvuruumi ka. Muus osas jälgisin täpselt õpetust ja sain tõsiselt palju selgust, kuidas sokkide kudumine ikkagi käib. Eile võtsin lausa käsile järgmised sokid, kus asendasin mustri palmikutega, et saada tihedamad ja töisemad sokid. No näiteks kummikute alla või nii.

Kusjuures peale pesemist polegi lõnga värv enam nii hull, läheb olulisemalt kollasemaks ja päikeselisemaks. Ehk võib sellest midagi asjalikumatki teha, sest lõnga on mul ikka mingi nelisada ja üle grammi, st lapse sokkideks annab ikka kududa. Mõtlesin hetkeks mingi sallilise-rätikulise peale, aga selleks on vist ikkagi liiga jäme (kahekeeruline). No see Haapsalu sall ei anna rahu, kuigi tean juba ette, et mul pole nii pikaks kudumiseks piisavalt kannatust. :)

Ja pilt ka. :)

Salaja hiilides

Olen aeg-ajalt lisanud postitusi blogisse tagantjärele ehk varasema kuupäevaga. Teoreetiliselt on ka nüüd üks neist hetkedest kätte jõudnud. Nimelt asjad on juba ammu valmis, isegi pildid olid tehtud, aga töölkäimise rõõmud väsitavad inimese nii ära, et arvuti taha vabatahtlikult enam eriti ei istu. Samas pole vist väga ilus niimoodi inimesi eksitada. Mõni läheb veel ravile, et ausõna, eile vaatas ja ei olnud postitust, täna aga selgub, et juba kaks kuud tagasi lisatud. :p

Niisiis. Asjast ka. Kaheksajalg, mille viisin issand-issand, märtsi lõpus juba Cristianile kingituseks Itaaliasse. Tore asi, millega lõngajääke kulutada ja kui nende jalgade kudumine nii kohutavalt tüütu poleks, siis teeks Andrale ka veel ühe. Hiiglama lahe asjake (no täiskasvanutele vist meeldis tol hetkel nõksa rohkem kui lastele :p ).

Õpetuse sain ajakirja Knitty kodulehelt, kus muuseas üldse päris palju head kraami on, kui sa lõpuks ometi seal orienteeruma suudad hakata. See võttis minul, mitte kõige IT-kaugemal kodanikul, jupp aega. :)

Pilt ikka ka. :)

Lisaks leidsin samalt lehelt mütsi õpetuse - vaata siit. Tahtsin lapsele veidi õhemat, aga veel siiski sooja mütsi kududa ja tundus täpselt sobilik olevat. Seda konkreetset mütsi on väga lihtne kududa, eriti kui veel selgeks saad, mida tähendab lühend W&T. Mina näiteks ei viitsinud tol hetkel otsida (leidsin alles siis, kui kaheksasokki hakkasin kuduma ja enam ilma hakkama ei saanud), kuid sellele vaatamata istub üsna hästi peas. Kujutan ette, et kui oleks täpselt õpetuse järgi kudunud, siis istuks veel paremini. :)

W&T õpetuse leiad youtube'st.

Müts koos rõõmsa modelliga. Või vastupidi. :)

Mütsi tehnilised näitajad: Novita Isoveli Colori; 75% villa, 25% polüamiid; 100 g= 130 m; värv nr 868. Vardad nr 6 (kord ringvardad, kord tavalised).

Mänguasjamajandus

Vahelduse mõttes üks mänguasi, mis jälle lastehoiu jaoks sai tehtud. Sellel daamel on sõbranna ka, kelle unustasin fotografeerida. Ja üks ootab veel tegemist, aga ma pole kleidi värvi suutnud otsustada. :)

Liha ja luu moodustab Helluse joogijogurti pudel, mille sees helimaitsele vastavaid krõbinaid (konkreetsel isendil linaseemned, aga teistesse pudelitesse sai ka kuivatatud ubasid ja läätsesid pandud). Korgi keerasin peale ja selle peale kleepisin ühe Tiimaris müüdava vahtplastist kuulikese, tasakaalu huvides alt siledaks lõigatud.

Heegeldamist alustasin peanupust 3 ahelsilmusega tehtud ringiga, millest kasvatasin ja kahandasin vastavalt tundele, iga kord eri moodi :p nii, et heegeldis kehakuju järgiks. Kinnissilmustega. Peanupu sai suuremas osas eraldi heegeldada, aga kaelast alates heegeldasin pudeli peale. Silmad nõelaga peale ja juuksed ka nõela abil korralikult külge kinni.

Põnnidele täitsa meeldib, eriti see krõbisemise osa - ühest küljest raputades, teisest küljest pudelit muljudes. :)

Tegude inimene

Pildid ootasid juba iidamast-aadamast fotokas, et keegi nad ometi arvutisse laeks. Ja siin nad siis ongi.

Esiteks sai tehtud emale lubatud saalomoni sall.

Teiseks testisin süüterooside tegemist ja minu hämmastuseks töötavad nad tõepoolest suurepäraselt - ühe priske roosiga saan isegi mina tule tehtud. Ainuke mure nüüd on, et mina küll sellist kogust mune ei jõua süüa, mis tuletegemise vajaduse ära kataks... :) Küünlaid ma tegelikult ka ei põleta; selle probleemi lahendasin sulatamise jaoks Tiimarist kahe suure ja jämeda küünla ostmisega - ja kaks oli täpselt parasjagu; viimased roosid kippusid juba liiga märjaks saama. Sulatamise õpetusest ei saanud küll kuidagi aru, kuidas seda teha; katse-eksitus meetodil selgus, et tulebki küünlarasv otse vette pista, veega kauss pliidile ja siis jälgida, et vesi keema ei läheks, vaid lihtsalt tuline oleks. Õpetuse võtsin ma Kikuliisu blogist, kuigi see pole vist päris originaalallikas.

Kolmandaks on viimased mõned ajad kulunud Andrale lastehoidu mänguasjade meisterdamisele. See lastehoid nimelt järgib Waldorf-metoodikat, seega kõik asjad peavad olema looduslikud ja soovitavalt üleüldse enda tehtud. Ühesõnaga viltisin hunniku palle - alustasin märgviltimisega, aga mitte ei saa aru, kas tehnika puruvale või milles probleem, aga no ei jõua mina üle poole tunni pisikest pallikest mudida (kaua siis veel suure palli peale aega kulub) - ühesõnaga nõelviltisin üle. Siis mõtlesin, et teen kavala lükke ja vildin pesumasinas - ja ka seal ei saanud hea, ikka täitsa karvane (suka küljest lahtitõmbamise tõttu) ning vill kippus ebaühtlaselt jagunema. Nõelviltisin üle. Igatahes lõppeks sai ikka mitu head palli tehtud. Heegeldasin ka mõned "oakotid" - kuubiku ja ebamäärase kolmnurkse moodustise - ning täitsin tatra ja läätsedega. No ja mitu pikka paela kudusin/heegeldasin ka, need pidid väga popid mänguasjad olema. :)

Lisaks nõelviltisin ühe rebase. Natuke pitbulli nägu on - hiljem tegin kõrvad väiksemaks ja koonu lühemaks, läks paremaks. :) Aga uuendatud pildi unustasin kombekohaselt tegemata.


Tegin ka täitsa nunnu komplekti ehteid täditütrele sünnipäevaks. Pean nüüd vaatama, kas õnnestub tal paluda pilti teha, sest kink ammu käes, aga fotosüüdistus... jep, ununes.

Pidulikult sai pandud Andra toas ühte seina uus tapeet ja - üllatus-üllatus! köögikapiuksed ette. Ainult et toast saab pildi siis, kui laeliistud ka oma koha leiavad ning köögist siis, kui viimane sahtlike paneeli ette saab ja keegi tolmurullid kappide alt kokku lükkab. :)

Niiet tehtud kui palju. Edasi tegudele!

Kirju koer

Ja taas üks õnnetu seisev töö, mille võtsin ette, sest tahan emale sünnipäevaks ka saalomoni sõlmes salli teha - isegi lõng on ostetud - aga kord on karm ja nagu üle-eelmisest postituses öeldud, enne üks vana, siis uus.

Stoori selle õnnetu asjakese taga on, et tahtsin teha oktoobri alguses Andrale ilusat kampsikut lihtsa vaevaga (loe: jämedast lõngast :p ). Leidsingi Kangas&Nööp poest igavesti vahva lõnga, mida selgus olema ainult üks tokk. No olgu, pisike laps, võtsin teiseks juurde naturaalvalge ja lootsin, et sellest jätkub. Poole pealt hakkasin vaatama, et valget on ikka liiga palju - neiu mökerdab vahel mõnuga ja mis sellest kampsikust niimoodi siis alles jääb. Käisin läbi kaks sama keti poodi Tartus, kus lõnga enam ei olnud. Ühes vihjati, et äkki Põlvas keskuses on - sõitsin spetsiaalselt sinnagi, ei olnud. Siis otsisin neti läbi ja suureks rõõmuks leidsingi sama lõnga. Tellisin kohe mitu head tokki, et endale ka kampsun teha - nii lahe näeb see kootuna lihtsalt välja. Ja siis paari päeva pärast helistati netipoest, et vabandavad, aga kood oli vale netis ja tootjal enam jääke ka kuskil pole. Oh seda pettumust. :( Palusin siis neil saata sama lõnga teist värviversiooni (helesinine-hall-valge), et poleks mingit suuremat jamamist tagasimaksete vmt-ga. See lõng ootab nüüd kapis inspiratsioonipahvakat. :)

Ega's midagi, tegutsesin edasi. Aga eks ilmselt oli vaim ikka pettunud asjas ja mustrid ei tahtnud ka kuidagi joosta, igatahes võtsin aeg-ajalt kätte, harutasin eeltehtu, alustasin uuesti ja panin jälle käest ära. Ilmselt on see üks enamharutatud töid mul üldse, kui võtta arvesse tema pisikest mõõtu. Pakun, et oma 3-4 kampsunitäit olen selle puhul üles harutanud. Samas mõjub see ka hästi - lõpus hing enam isegi ei võpatanud korrakski, kui järjekordselt olin kuskil ühe silma valesti teinud ja jupp maad harutamist ees ootas. :) Täiesti tuim. :p

Kampsuni jaoks lõin 51 silma ja kudusin 1-1 soonikut igal pool. 30 rida on kirjut, ülejäänu valge. V-kaeluse puhul jätsin keskelt ühe silma haaknõelale (mida ikkagi vaja ei läinud, sest nii jämedate ringvarrastega on jõle raske kaeluseosa kududa; heegeldasin hoopis kinnissilmustega üle). Kudusin kaeluse äärest kaks silma läbi parempidiselt, kolmas-neljas parempidi kokku nii, et kaelusepoolne peale jääks. Tagasirida tavaliselt. Tagumisel tükil keskelt 17 silma kudusin maha, seejärel kahandasin nagu esitükil kuni 15 silma jäi vardale (seega kummaltki poolt sai 2 kahandatud).

Käised korjasin üles esi- ja tagatüki äärest, 39 silma käise kohta. Ikka 1-1 soonik. Kahandasin nii, et alguses kaks korda igal 6. real ja seejärel igal 4. real kummastki äärest üks silm kuni vardale jäi 23 silma. Kirju osa on 17 rida koos lõpetamisega.

Kampsik paistab suht kompaktne, aga tänu soonikule kujutan ette, et seda annab veel aasta pärastki selga sikutada. Just sellel eesmärgil tegingi üsna pikad käised. Praegu on selgapanek nii ja naa - tsipsuke on ikka suur, eriti just kaeluse osas. Samas väga hull pole. Tõenäoliselt ootan siiski veidi suurema kandmisega. :)

Neiu õppis meil modellimise ära. :) Varem tuli see nägu peale välku, aga nüüd tuleb kohe, kui ütled "vaata siia". :p Samas tahaks vahel mõnda pilti ka, kus silmad lahti oleks. :D

Tehnoteave: Novita Isoveli ja Isoveli Colori; 75% villa, 25% polüamiid; 100 g= 130 m; värvid 010 (valge) ja 892 (pruunikirju). Vardad nr 6. Kampsun kaalub 195 grammi (päris kogukas värk ikka; aga jõõõõle soe).

Vestike

Seoses gaasihinna tõusu ning küttepuude defitsiidiga on ääretult aktuaalne hakata varakult mõtlema talvistele rõivatükkidele. Külmade ilmade saabudes on kõige olulisem omada ühte mõnusat sooja vesti, mille iga kell ja suurema sõjata lapsele selga saad sokutada. Avarad käeavad tagavad selle, et heal juhul on vest võimalik selga sokutada suisa salaja.

Seljatüki jaoks heegelda 65 kettsilmust; kummalegi esitükile piisab 29st. Mustri tingimuseks on, et heegeldada tuleb 6-ga jaguv arv ning lahutada sellest üks.

Muster:

Oranžiga: heegelda kaks rida kinnissilmustega.

Kolmandal real heegelda üks kinnissilmus, kolm kettsilmust; siis 4 korda hakka heegeldama ühekordset sammast kinnitatuna samasse kohta, kuhu kinnissilmus, aga jäta viimane silm läbi heegeldamata nõelale. Viimase, neljanda samba puhul tõmba viimane silmus kõigist nõelal olevast viiest silmusest korraga läbi. Mina muide heegeldasin 3 ühekordset sammast, sest purupimedana lugesin mustrit valesti. :)

Järgmine rida kinnissilmustega, kus igasse eelmise rea kinnissilmusesse tuleb uus; kettsilmuste aasa sisse aga teha kolm kinnissilmust. Veel kaks rida kinnissilmuseid ning uus nupurida, mille puhul tuleb alustada nelja kinnissilmusega ja alles seejärel asuda kettide ning sammaste kallale.

Korda veelkord motiivi ehk *Kolm rida kinnissilmuseid, nuppudega rida.* /oranži lõpp/

Kollasega: 3 korda tärnidevahelist. /kollase lõpp/

Oranžiga: 3 korda tärnidevahelist. /oranži lõpp/

Kollasega: kolm rida kinnissilmuseid. Neljandal real alustab käeaukudega.

Käeaukude tegemiseks võta kokku igal real:

3 (koonda vahekoht)
4 (koonda nupp)
1
1
0
0
1
0
1 (see peaks olema nuppudega rida)

Üks kord tärnidevaheline ehk motiiv.

Kaelusekaare saamiseks esitükile võta nüüd teisest äärest igal real 1 silmus kokku; 6 rida järjest. Peale seda 1 rida nuppu, 3 kinnissilmuseid ja ongi valmis.

Seljatüki kaeluse jaoks heegelda peale 5ndat nupurida kolm tavaliste kinnissilmusega rida; 6nda nupurea keskelt 15 silma maha heegeldada. Järgmisel real kummaltki poolt 2 silmust vähemaks. Viimased 3 rida tavaliselt kinnissilmustega. Õlaõmbluseks peaks jääma 12 silmust kummalegi poole.

Kokkuheegeldamine: leidsin ükskord hästi ilusa mooduse kokkuheegeldamiseks, aga mingi pisike nõks kippus kogu aeg ununema, st kui mõni aeg hiljem üritasin, siis ei õnnestunud kuidagi. Panen nüüd siia kirja puust ja punaseks, et teinekord ise meelde tuletada.

Paremad pooled vastakuti. Üks silm varda peal. Enda poolt vaadatuna tagumisest tükist lähed heegelnõelaga läbi tagant ettepoole. See on lisasilm vardal. Siis esimesest tükist heegeldad läbi nagu ikka, st eest tahapoole, võtad lõnga (mis jookseb kahe tüki vahel) nõelale läbi esimese tüki silma. Siis vahelt uuesti lõng ja kogu kompotist läbi. St tavaline kinnissilmus, lihtsalt tagumisest tükist võtad ühe silma vahele tagant ettepoole suunaga.

Käise ja kaela ääred: kaared 5 ühekordset sammast, kinnissilmus vahele. Luku äär: kinnissilmused.

Materjaliks lõng Baby (50g=200m, 70% merinos wool ja 30% dralon) tootjalt Titan Wool, värvid: kollane nr 333 ja oranž nr 165. Heegelnõel numbriga 3. 30 cm alt lahti käiv lukk.

Ümbermõõdud: alumine äär 63 cm, kaenla alt ehk rinnaümbermõõt 63 cm. Õla pealt alumise ääreni 34 cm. Kaenla alt alumise ääreni 20 cm. Võiks olla paras nr 80 rõivaid kandvale ja 11 kg lapsele. Aga venib hästi, seega peaks veel pikalt kasutuskõlbulik olema.

Tsikkide värk

Siinkohal õpetus kleidikese tegemiseks, mille põmpsik oma fotoseerias maailmakuulsaks kandis. :p

Originaalidee pärineb picasa albumist ja näeb välja selline:Tegelikult oli isegi õpetusega leht seal juures, aga nagu neile picasa albumitele omane, on osad pildifailid nii imetillukesed, et sealt pole lihtsalt võimalik midagi selget välja lugeda. No midagi ikkagi lugesin :) ja kombineerisin teiste allikatega visuaali järgi.

Lillekesed: 5 kettsilmust, ühenda ringiks. Üks kettsilmus kõrguseks, kinnissilmus, kolm kettsilmust kõrguseks, ühekordne sammas, kolm kettsilmust, kinnissilmusega ringi sisse kinni. Niimoodi teha kuus kroonlehte; viimased kolm kettsilmust aassilmusega esimese kinnissilmuse külge kinni.

Ja vot nüüd tuleb neid lillekesi uhada. Piiiikalt ja palju. Konkreetsemalt: vaja läheb 2x7 tumedat, 2x3 põhivärvi ja 2x20 valget lillekest.

Ühendasin lilled töö käigus kohe omavahel, aga seda võib ka hiljem eraldi teha. Mina tegin nii, et kroonlehe kolm kettsilmus kõrguseks, ühekordne sammas, siis teise ühendatava lille kroonlehe keskmisest sambast vasakult poolt silmusest läbi (ehk siis üks lisasilmus nõela peal) ja kolm kettsilmust alla; esimese tõmbab siis ühtlasi lisasilmusest ka kohe läbi. Kinnissilmusega ringi sisse kinni, kaks kettsilmust kõrguseks, ühendatava lille järgmise kroonlehe sambast paremalt poolt silmusest läbi (lisasilmus nõela peal) ja viimane kettsilmus kõrguseks läbi lisasilmuse. Siis ühekordne sammas ja edasi nagu ikka.

Lillede ühendamise muster selline (V=valge, T=tume, P=põhivärv):

TVVT

VVTVV

VPVVTV

TVVPVVT

VVTVVPVV

Ära lase ennast heidutada sellest, et ühendamisel käiseosa kuidagi kipakas tundub. No vähemalt mulle tundus, aga sai kleidi külge viisakalt küll. :)

Kehaosa: ühe poole jaoks heegelda 103 kettsilmust. Kleidi kõrgus: 33 motiivi (66 rida).

Kleidi põhiosa muster:Lahtikirjutatuna: heegelda kett, mille silmuste arv jaguneb 6ga ja lisa veel üks kettsilmus.

Esimene rida: üks kettsilmus kõrguseks, kinnissilmus viimasesse keti silmusesse. *Kaks ühekordset sammast, kinnita 3ndasse silmusesse. Kaks kettsilmust. Kaks ühekordset sammast kinnitatuna samasse kohta, kus eelmised olid. Kinnissilmus 3ndasse vabasse silma.* Korda tärnidevahelist.

Teine rida: 3 kettsilmust (=ühekordne sammas)+ 1 kettsilmus. *Ühekordne sammas, mis kinnitub eelmise rea kinnissilmusesse. Üks kettsilmus, kinnissilmus eelmise rea sammaste vahele. Üks kettsilmus, ühekordne sammas, mis kinnitub eelmise rea kinnissilmusesse, üks kettsilmus.* Korda tärnidevahelist.

Lihtsam on joonise järgi heegeldada. :)

Kahandamist enam peast ei mäleta, aga vaatan siin kleiti ja mustrit ning pakun, et üle rea üks silmus kummaltki poolt. Või siis kolm motiivi (6 rida) ja neljanda alguses pool motiivi ehk 3 silmust korraga. Tõenäoliselt see viimane variant ikkagi. Kokkuvõtmist alustasin 5ndast motiivist alates (no tegelikult alustasin kolmandast, aga kuna kleit lõppkokkuvõttes veidi lühike sai, siis heegeldasin allaäärde kahe jagu pikkust juurde).

Kaelus: esitükil algab peale 29ndat motiivi, tagumisel peale 31st. Seljal: keskelt 3 motiivi jagu silmuseid (18 silmust) maha. Rida tagasi vastavalt mustrile. Järgmisel real kahandada veel ühe motiivi jagu kummaltki poolt (kokku 12 silmust - 6 ja 6). Esitükil: 1 motiivi jagu (6 silmust). Rida tagasi. Järgmisel real kummaltki poolt 1 motiiv (6 ja 6). Rida tagasi. Siis taas 1 motiiv (6 ja 6) kummaltki poolt ning rida tagasi.

Käise auk: peale 23ndat motiivi ühe motiivi jagu silmuseid (6 silmust) kahandada. 4 motiivi jagu ridasid (8 rida) heegeldada; 5nda alguses pool motiivi kahandada. 3 motiivi jagu ridasid heegeldada; 4nda alguses pool motiivi kahandada. 3 motiivi jagu ridasid veel heegeldada.

Esialgu õmblesin mõlemalt poolt õlad kokku, aga selgus, et mõistlikum on ühe õla pealt lahti jätta ja hoopis nööp vmt asi kinnitada.

Kaelaaugu ja alumise ääre heegeldasin üle kaarekestega 5 ühekordset sammast ühte silmusesse kinnitatuna, kinnissilmus vahele. Käised sättisin tunde järgi nii, et ilus saaks ja õmblesin peidetud pistetega kleidi külge. Nende sättimine oli suhteliselt keeruline ja said üsna pikalt kleidiosale peale paigutatud. Ilmselt oleks võinud käiseaugud teha päris raglaani lõikega. Ehk siis kui keegi tahab testida, siis kleidi pealt silmaga hinnates võiks üle rea pool motiivi kokku võtta (st 3 silmust).

Ette kaunistuseks heegelda veel kaks lillekest, mille kinnitad heegelketi otsa. Keti keskpaik on kinnitatud ühe motiivi võrra allapoole ülemisest äärest.

Materjaliks selline heegelniit nagu Sissy5 (50g=~200m, 100% puuvill). Tumepunane on teist tõugu - Eldorado, see kõige tavalisem suures rullis heegelniit, mida Konsumiteski müüakse (50g=~265m, 100% mersereeritud puuvilla). Peenem küll, jah, aga õnneks ei jäänud häirima. Heegelnõel nr 1,5.

Kleidi mõõdud ka. Ümbermõõdud: alumine äär 67 cm, kaenla alt ehk rinnaümbermõõt 48 cm; õlast alumise ääreni 47 cm. Peaks olema paras umbes-täpselt 70 cm (+-5) pikale ja ~9500 g lapsele.