Ei ole pilti, ei ole...

Ma nüüd ei teagi, kas hakata seda kulunud hala üldse kuulutama, et kustkohast inimesed oma hobide jaoks aega leiavad ja kuidas minul nii kitsaks kuidagi läheb sellega? Kas küsimus on selles, et valida tuleb vaid üks hobi? Lapsed peavad vähemalt teismelised olema? Kaisutamine kaasaga toimub muul ajal või suudavad eriti osavad seda helmeste käsitlemisega samal ajal teha :)? Nädalavahetusel kaugemaid sugulasi väisamas ei käi?

Igatahes, nagu juba ilmselt selge on - tänaseks pole mul ikka veel midagi näidata. Väikesed süümepiinad muidugi on, sest endamisi sai lubatud, et igal kuul viis postitust võiks ju ära jõuda. Aga no vot ei jõua. Et ennast lugeja ootava pilgu ees veidikenegi rehabiliteerida, pakun hoopiski natuke inspiratsiooni ehk mõned ägedad välismaised blogid.

http://try-to-be-better.blogspot.com/ - veidi lakooniline teksti poolelt, aga see-eest kui seal edasi möllate, siis jõuate ka tema õpetuste veebipoodi ja vot seal on päris mitu õpetust ka tasuta saadaval. Muuseas, just ühte tema õpetust ma praegu teengi.

http://maddesignsbeads.blogspot.com/ - ühe mu eelmistes postitustes esile toodud raamatu autor. Mõnusa lugemise blogi ja ammendamatu inspiratsiooniallikas. No ikka tõeliselt kaunid asjad.

http://smadarstreasure.blogspot.com/ - natuke kaootiline blogikujundus, kuid mitmeid lahedaid asju. Taas üks õpetuste valmistaja ja kodulehelt leiate lingi ka veebipoodi.

http://pencio.chezblog.com/ - prantsusekeelne, ma loen google tõlkija abil. :) Teeb erinevaid tehnikaid, seega kohati mõnevõrra minu huviorbiidist väljas, aga materjali peaks siiski piisavalt seal olema.

Nii, blogid kirjas. Tegelikult on mul veel vingem nimekiri veebipoodidest (peamiselt etsy keskkonnas), mis on samamoodi täiesti lõputu allikas läbitöötamiseks, aga ma jätan selle siis järgmiseks korraks, kui mul midagi endal ette näidata pole. :) Karta on, et seda polegi väga kaua vaja oodata...

Edit: peaaegu oleks unustanud, ülevaate erinevatest suurepärastest ehtemeistritest annab ka lehekülg http://worldartisangems.com/

Annan elumärki

Kiire elumärk veel enne Hollandisse sõitu. Hallitooniline vähese sinise elemendiga esindaja lilleperekonda. Keskel kivike toonis crystal. Pooleli on ka üks kaelakee, aga tundub, et enne sõitu ei jõua, nädalavahetusel olen MK etapil, siis jälle sõidus ja niimoodi lähebki taas kaks nädalat mööda. Nagu mu viimasest blogipostitusestki, eksole...

Ahjaa, tegelikult jõudsin vahepeal ka ühe tabureti ära lihvida/värvida ja oktoobrikate decoupage-õppeõhtul Sunrise juhendamisel salvräti/krakleelillekesed peale teha, ootab vaeseke alumisel korrusel lakikihti. Küllap saab. Kui mitte varem, siis jõuluks ikka :) (see nali pärineb esimese remondietapi päevilt, kus venimise alguses sai ikka hoogsalt lõõbitud - peale pooltteist aastat lõõpisid sugulased sama hoogsalt vastu, et teinekord tuleks täpsustada, millise aasta omast jutt käib :) ).   

Aasta esimene postitus

Uut aastat enam ei saa soovida, aga uusi ja häid mõtteid võib ju alati, eksole. :)

Õde palus talle kingitud kõrvarõngaste juurde kaelakeed. Tükk aega mõtlesin, mida teha, sest väga tihedalt seemnehelmeid täis ehe ei tundunud üsna siledate kõrvarõngastega kokku minevat. Nii saigi seemnehelmestest tehtud vaid keskne mumm vahtplastist kuulikese peal. Esimest korda testisin Miyuki Delica helmeid. Tõesti tuleb ilus ja ühtlane pind, aga tulemus on jäigem kui ümaramate seemnehelmestega.

Lükkimine osutus keerulisemaks, kui arvata võiks - järjekord ei tahtnud kuidagi sobida. Kõige tipp oli aga see, kui võtsin lükitud kee otstest kinni kavatsusega testida, kui pikk see kaela ümber olema peaks (kell oli kuskil südaöö ja põnn magas kõrvaltoas õndsat und) - ning keset peegli poole kõndimist libises üks ots käest ja pool keed pudenes hoogsalt toa peale laiali. Korjasin üles, lükkisin uuesti - ja suutsin teist korda, küll vähemas mahus, trepi peale pillata. Et inimene ikka ei õpi, jalutasin kolmandal korral siiski otsustavalt peeglini ära. :)