Töölt tulles tegin salaja kiire kõrvalepõike kangapoodi Sepa keskuses - Eesti Tekstiil nimeks - ja pean ütlema, et sealne valik ületab minu arvates kõik teised poed kardinakanga valiku osas. Võrreldes Abakhani ja Kangas&Nööbiga on seal palju huvitamaid asju ja hinnad on ka täiesti normaalsed (kui mitte paremad). Lisaks, asudes mitte pärapõrgus, vaid selle kõige tagumises niiskeimas taskus (eih, see pole minu väljend; tänud Teet Jagomägi'le ühe mu lemmikuima kujundi eest, mida ta küll kasutas Tartu linna kohta), on müüjatel aega otsustusvõimetu kliendiga piiiikalt-piiikalt tegeleda.
Pika piidlemise tulemusena sai otsustatud naturaalvalge paksu kanga kasuks, mis veidi rulooga sarnast linasemat välimust omas. Muuseas, müüja poolt pakutud kõrgus lae alt aknalauani ca 170 cm oli parem pakkumine kui minu oma. Ma pakkusin akna kõrguseks 120, aga tegelikult on nii madal ainult ülemine katusealuse aken; mujal on hoopis 140. Seega kodus kangast akna ette riputades avastasin oma pettumuseks, et radiaatorini teine mitte ei ulata, vaid ikkagi vaid aknalauani. Mida ma ei tahtnud. Aga no eks näeb, kui kardinapuu üles saab. Ehk ongi hea, ei saa kardinat nii palju sikutada siin mõni... :)
Kangas pakitud, küsis müüja veel, et kas ma kardinapaela ka soovin. Eee... mmm... kardinapael...? Tunnistasin ausalt üles, et pole kunagi kardinaid õmmelnud, et kas seda võib vaja olla? Ja mul on kohe hea meel, et tunnistasin. Sest kardinapael on üks ütlemata mugav asi. No ma räägin, et käsitöö on nii lihtsaks ja mugavaks tehtud tänapäeval, et ainult ette- ja kättevõtmise asi. Kardinapael on siis selline asi:
Suhteliselt jäik pael, millel sees jooksevad nöörid (saab volte tihedalt sisse) ja on pisikesed aasa riputamise kohad ka sees.
No ülimugav, hakka või teistesse tubadesse ka kardinaid tegema. :)
Aga et kuidas teha? Võtad kanga, lõikad mõõtu, palistad küljed. Müüja ütles, et enne tuleb vabrikuserv ära lõigata, aga ma siin keerasin oma kangast mitut pidi käes ja otsustasin, et see tegevus sõltub eelkõige kanga paksusest. Kuna mul oli üsna paks kangas, ei olnud jäikusel vahet. Õhemal ilmselt võib tõesti liiga kange palistus muidu jääda. Alumise serva palistasin ka, niimoodi laialt (mingisugune mälestus Jyskis nähtud kardinast nagu oli, et all oli lai palistus - ehk jälle voogavuse jaoks...?). Ülemisel serval triikida umbes cm jagu kangaäärt topelt ja siis õmmelda kardinapael selle külge kinni. Mõlemast paela äärest. Ja see ongi kõik.
Kui auto ja aja jälle saan, siis vist hiilingi uuesti ja teen mõnele teisele toale ka kardina ära. :) Käsi nüüd soe, viimased õmblused peale mitmeaastast õmbluspausi said päris sirged juba, peab ikka sama soojaga edasi laskma.
Edit 04.10.08
Lõpuks, peale kõigest nädala kestnud närvidele käimist sai need kolm kruvi lakke keeratud ning kardina üles. Selline näeb välja:
2 comments:
Väga hea ja asjalik artikkel. Olen ka ise esimest korda maadlemas kardina õmblemisega ning kardinapael võttis kukalt kratsima. Õnneks sai pilt veidi selgemaks :)
Ainult et kui sa keerad cm võrra kardinat ülevalt tagasi, kinnitad selle keeratud cm külge kardinapaela ülemise osa, aga alumise otsa kinnitad kardina enda külge või tuleb kangast rohkem tagasi keerata, et tagasikeeratud serv kataks terve kardinapaela?
Ausalt öeldes ei ole ma terve kardinapaela jagu tagasi keeranud ja kinnitan paela alumise ääre kardina enda külge. Muidu tuleks tagasikeeramise äär omakorda alla keerata, et see kardinapaela alt välja piiluma ei hakkaks. Mulle tundub, et nii jääb natuke liiga paks õmblus. Aga ma usun, et õhemal kangal või nii ka teha. :)
Post a Comment