Vennanaise sünnipäevaks hakkasin targu varakult valmistuma. :) Nii nädal enne mõtlesin, et teeks talle ühe vinge ussi - sellise kaks meetrit pika, et saaks ikka igat moodi kaela/puusa ümber mässida. Mõeldud-tehtud, hakkasin aga hoogsalt helmeid niidile ajama... üks õhtu... teine õhtu... kolmas õhtu... Siis otsustasin ümber, et ei aja tervet kahte pakki, suurem osa ikkagi juba niidil. Heegeldasin natuke maad, st paar sentimeetrit randmed naksumas nii mis kole ja sai selgeks, et seda ussi ma küll kuidagi valmis ei saa õigeks ajaks. Statistika: helmeid ajasin niidile umbes 5 puhast täistundi.
Öine loomepuhkus ja päevane netis surfamine. Tuli uus mõte teha peyote põimingus lai käepael. No midagi sellist. Valisin tükk aega mustrit ja olemasolevast värvivalikust helmeid ning hakkasin hooga pihta. Hoog kestis nii kella kaheni öösel, kui isegi minu väsinud silm hakkas seletama, et pael kisub igast otsast ja pole piisavalt hea kvaliteediga. Läksin magama väikese murega, sest jäänud oli vaid üks vaba õhtu ning päris ära kurnata ka ennast ei tahaks, st mitu ööd järjest magamata oleks edasiste plaanide suhtes raskendav asjaolu. Statistika: punusin üle 4 tunni.
Öösel puhkust ei toimunud, sest tsikil kõht valutas. Päeval netis surfasin ikka. :) Ja leidsin järgmise õpetuse siit, mille keegi hea inimene oli üles riputanud, aga nüüd ei suuda ma enam sellele heale inimesele viidet leida. Algus oli küll veidi keeruline, sest õpetuses ei olnud seda selgelt üles joonistatud, aga leiutasin miskise mooduse ja sai täitsa hea. Et õhtut säästa, käisin lõuna ajal kodus asja kallal nokitsemas. Ja see edenes oluliselt kiiremini, paela osa sai tehtud umbes 3 tunniga + kinnitus (samuti peyote põimingus).
Kõrvarõngad tegin ka, aga need kinkisin enne ära, kui pilti sai. Ehk saan kunagi külla minnes pildi tagantjärele lisada. Käevõrust õnnestus pilt saada tänu sellele, et kingisaaja ranne on veel saledam kui minu oma ning võtsin võru kohe sünnipäevalt tagasi koju kaasa, et seda kitsamaks teha. :) Kingirõõm jäi üürikeseks, võiks öelda. :D
Aga tehnika mulle meeldib, edeneb mõistliku kiirusega ja näeb ülinunnu välja. Reaalsuses jätab rohkem tugevakoelise pitsi mulje. Täpselt õpetust ei järginud, sest ilmselt olid mul teises mõõdus helmed - õpetuse järgi oleks liiga suured augud tulnud keskele.
Ja statistika oli lihtsalt selle jaoks, et nentida - käsitöö on ikka üks kole ajamahukas tegevus. Täiesti müstiline, kuidas mõned tulistavad usse, ogalalasid ja peyotesid nagu varukast!
Öine loomepuhkus ja päevane netis surfamine. Tuli uus mõte teha peyote põimingus lai käepael. No midagi sellist. Valisin tükk aega mustrit ja olemasolevast värvivalikust helmeid ning hakkasin hooga pihta. Hoog kestis nii kella kaheni öösel, kui isegi minu väsinud silm hakkas seletama, et pael kisub igast otsast ja pole piisavalt hea kvaliteediga. Läksin magama väikese murega, sest jäänud oli vaid üks vaba õhtu ning päris ära kurnata ka ennast ei tahaks, st mitu ööd järjest magamata oleks edasiste plaanide suhtes raskendav asjaolu. Statistika: punusin üle 4 tunni.
Öösel puhkust ei toimunud, sest tsikil kõht valutas. Päeval netis surfasin ikka. :) Ja leidsin järgmise õpetuse siit, mille keegi hea inimene oli üles riputanud, aga nüüd ei suuda ma enam sellele heale inimesele viidet leida. Algus oli küll veidi keeruline, sest õpetuses ei olnud seda selgelt üles joonistatud, aga leiutasin miskise mooduse ja sai täitsa hea. Et õhtut säästa, käisin lõuna ajal kodus asja kallal nokitsemas. Ja see edenes oluliselt kiiremini, paela osa sai tehtud umbes 3 tunniga + kinnitus (samuti peyote põimingus).
Kõrvarõngad tegin ka, aga need kinkisin enne ära, kui pilti sai. Ehk saan kunagi külla minnes pildi tagantjärele lisada. Käevõrust õnnestus pilt saada tänu sellele, et kingisaaja ranne on veel saledam kui minu oma ning võtsin võru kohe sünnipäevalt tagasi koju kaasa, et seda kitsamaks teha. :) Kingirõõm jäi üürikeseks, võiks öelda. :D
Aga tehnika mulle meeldib, edeneb mõistliku kiirusega ja näeb ülinunnu välja. Reaalsuses jätab rohkem tugevakoelise pitsi mulje. Täpselt õpetust ei järginud, sest ilmselt olid mul teises mõõdus helmed - õpetuse järgi oleks liiga suured augud tulnud keskele.
Ja statistika oli lihtsalt selle jaoks, et nentida - käsitöö on ikka üks kole ajamahukas tegevus. Täiesti müstiline, kuidas mõned tulistavad usse, ogalalasid ja peyotesid nagu varukast!
No comments:
Post a Comment