Something-something

Mu sõbranna usaldas mulle Eriti Tähtsa Ülesande - pulmadeks kaelakee tegemise. Sellise vastutusrikka tegevuse jaoks tuli loomulikult vahendid tolmust puhtaks pühkida ja palju-palju katsetada. Aga enne veel, kui katsetamiseni jõudsin, lõpetasin ka eelmise töö ära. Ega seal palju olnudki jäänud, käe soojakssaamiseks täpselt paras.

Oh, kui mõnus on tegelikult jälle näppepidi ilusate ja läikivate helmeste sees olla. :) Uskumatu, kuidas ma seda igatsenud olen.

Kee on kohandatud Lisa Kan'i õpetusest. Kahju, et mul modelliga pilti pole, kaelas näeb see veel palju parem välja. Photoshoot on ammu juba plaanis, ehk saab nüüd ilusate ilmadega ometi ka ära tehtud. :)

***
My friend trusted me a Very Important Task - to make necklace for her wedding dress. For an assignment of such responsibility, I needed to dust my tools and experiment-experiment-experiment. But before I could do that, I had to finish a piece that waited for a long time. There was really not much left to do, but enough to get my mind into it. :)

It was incredibly good to bead after a long break. I can't even believe, how much I have missed it!

Necklace is adapted from Lisa Kan. It's too bad I do not have a picture showing how it fits, because it does look much better being worn. I have long planned a photoshoot featuring living beings - well, maybe now, on a beautiful springtime, I can make it happen. :)

No-time-necklace

Esmalt näitan teile oma uut vidinat - helmetöö karbikest. Varem maitsvaid käsitöökomme peitnud karp on täpselt mõnusas suuruses, 15x15 cm ja kõrgete (~3 cm) äärtega, mistõttu on seda palju mugavam ringi tassida kui tavalist, lamedat alust. Karbi kaas on magnetiga, seega püsib ka viisakalt kinni. Põhja panin tütre kampsunist üle jäänud villast kangast, mis hoiab helmeid väga hästi paigal. Kui ma õigesti mäletan, näitas Marcia DeCoster selliseid kommikarbist aluseid oma blogis - tal on neid kohe mitmeid paralleelselt kasutuses.

Nagu pildilt vihjamisi juba näha, olid töös seekord Preciosa kenad metallik-tumerohelised seemnehelmed. Siinkohal ongi ilmselt taas sobilik hetk kiita Preciosade kvaliteeti - parem kui Toho helmed, vaatamata sellele, et Jaapani seemnehelmeid peetakse kvaliteediliidriks. Kuna lähenemas on taas üks sünnipäev, otsustasin teha mõnusa pika nööri - oma kogemustest näen, et selline kaelakee on kõige universaalsem erinevate rõivaste juurde kasutamiseks. Helevikerhall ndebele kee eelmisest aastast on näiteks minu absoluutseks lemmikuks saanud. Sellel on muidugi ka suurepärane värv eri toonis rõivaste juures kasutamiseks.

Kee on samas tehnikas, mis eelmiseski postituses, õpetus Kelly Wiese'lt. Ripatsitena kasutuses India käsitööhelmed ja veidi kristalli - et ikka sära rohkem oleks. :)

***
First of all, I would like to present my new widget - beading box. It comes in a handy size of 15x15 cm and with high (~3 cm) edges - much more convinient than common beading tray. Unfortunately it's original purpose of holding hand-made candies wore out quite fast, but it does have a new life now. :) Some left-over fabric from my daughters' jersey was used to prevent the beads rolling around. Cover with magnet closes firmly and allows more enthusiastic movement around the house. Needless to say, I am extremely satisfied with the solution. I believe the idea is from Marcia DeCoster, who has several trays simultanously in use.

As already seen from the box picture, some dark green metallic Preciosa seed beads were in the process. I love their quality - Preciosas are much more uniform than Tohos, although Japanese seed beads are considered to be of top quality. Anyway - a gift was needed for the birthday-girl and I have realized that a nice long rope is one of the most versatile items there can be. I use my ndebele necklace very often. Still loving it. :)

The necklace is made in the same technique as in previous post, tutorial from Kelly Wiese; tangles feature Indian hand-made beads and some crystal for the sparkle.

Midnight blues

Paar päeva on olnud imekaunid päikeselised ja pakaselised talveilmad. Kujutan juba ette seda blogipostituste voogu, mis Eesti ehtemeisterdajatelt tulema hakkab, kes kõik kasutasid võimalust heas valguses pilte teha. :) Pingutasin minagi oma poolelioleva töö ära lõpetada, et saaks veel hommikupäikesega pildid tehtud.

Keti tegemise õpetus pärineb Kelly Wiese raamatust Beaded Allure. Hea lihtne ja kiirelt edenev võimalus keti asendamiseks. See on muide ka suurepärane vaheaste metallketist (mis vahel on isegi liiga õrn ja tagasihoidlik) tahedama põimitud nöörini (nt spiraalne, ndbele jne).

Kasutuses vintage ehtekivid ja Jaapani seemnehelmed mulle tohutult meeldivas öösinises värvigammas.

***

We have had some beautiful winter days with shining sun in the clearest sky this week. I think this is one of the best features of Estonian winter, although it usually comes with -20 C and lower, therefore I prefer to enjoy it from the warmth of my house. :) BUT it also offers an excellent opportunity to take pictures under good light conditions and I am pretty sure most of Estonian beaders used the opportunity. I am looking forward to see all the blogposts that eventually follow. :) I myself desided to pull it together and finish a piece I was working on.

The chain in this necklace is very nice, fast and easy to do. Tutorial from Kelly Wiese's book Beaded Allure. I think it is especially useful for necklaces/pedants when metal chain seems too delicate and beaded rope too robust.

There are few vintage rhinestones and Japanese seedbeads used. I love the color - true midnight blue. :)

Spark it up!

Säravat käesolevat aastat! :)

Uue aasta puhul alustasin minagi olulisemalt säravamalt kui tavaliselt kombeks. :) Eelmist käevõru tehes tekkis mõte, kuidas motiivi osast järjepidevat ketti teha. Katsetamine ei päädinud kahjuks triumfiga - tulemus oli liiga jäik. Seega kasutasin hoopis RAW tehnikat, Tšehhi FP helmeid ja säravaid hõbedasi Toho seemnehelmeid 15/0.

Käevõrule lisatud kaunist kinnist olen pikalt oma varudes soojendanud. Oleks ilmselt edasigi soojendanud, kui poleks lugenud Lori Andersoni blogi Pretty Things, kus ta nimelt toob esile, et milleks, MILLEKS soojendada neid imeilusaid asju - ega nad karbis kedagi ja midagi kaunimaks tee. :) Tuline õigus! Muuseas, täna peaks avanema ka 5th Blog Soup Party, millele plaanisin ennast üles anda; loodan fortuuna soosingu peale, et osaleda saaks. :)

***
I wish everyone a sparkling year of 2012! :)

To celebrate new year, I myself started up a little more shiny than usual. :) While beading previous bracelet, I developed an idea in my mind how to make a part of the pattern into a continuing chain. Unfortunately it did not realize as I wanted - the result was too stiff. So I did a lovely RAW bracelet instead using lots of sparkling Czech fire-polished beads and lovely silver Toho seed beads in size 15/0.

Clasp used in the bracelet has been in my stock for a while. I suppose it could have stayed there for an even longer period of time, but I happened to read Lori Anderson's blog Pretty Things, where she points out that it is most unuseful to buy beautiful pieces and then keep them all to yourself. Bullseye! It really will not make anyone or anything prettier when kept in a box in a drawer. :)

By the way - registration for the 5th Blog Soup Party should open today. I really hope Fortune will be on my side and I can participate. So I am currently keeping my eye on the blog to sign up when I have a chance.

Kitchen magic

Ei mäletagi enam, kas olen rääkinud raamatust Das Perlenkochbuch? Autoriks Sabine Lippert, kelle blogi olen küll mitu korda juba viidanud, lisaks on tal ka Facebook'is lehekülg (blogist saab otseaadressi). Mulle tõesti meeldib tema stiil, olen varem ühe kaelakee teinud, sellest ka otsus raamat endale soetada. Mis siis, et mu saksa keele oskus on nõrgavõitu, joonised on seal väga head. :) Kogu tema stiil on tegelikult hästi loogiline ja arusaadav; ainuke miinus, et niidiotsi tuleb peita oi-kui-palju - sellel käevõrul näiteks ligi 50 niidiotsa - no on tüütu. Tulemus see-eest on suurepärane. :)

Värvid on esimestel piltidel isegi adekvaatsed, põhivärvina kasutuses Miyuki Delica 11/0 värv nr 1751. Selline punakas-pruunikas vikerläikega toon.

Mulle nii hirmsasti meeldib, et kui mingi asja kallal nokitsen ja valmis saan, siis tuleb mu 4-aastane tütar kohe vaatama ja teatab emotsioone vaka all hoidmata: "Va-pus-tavalt kaunis!". :)

***
Maybe I have already linked Das Perlenkochbuch to my blog, but that was definitely only in Estonian. This book is composed by Sabine Lippert, who also holds a lovely blogroll and is active in Facebook (direct link available in her blog). I do enjoy her style and have tried it out with one necklace before - that is why I decided to buy her book, nevermind my week German skills. Drawings are good enough. :) Sabine's design is very logical and understandable; there is only one downside - you have to hide very, I mean VERY many thread endings. For instance, in this bracelet about 50. Annoying, you know... But the result is worth it!

Color in first two pictures is quite adequate, I used Miyuki Delica 11/0 No 1751. It is kind of brownish red with AB.

I just love when my 4-year-old daughter comes to see some piece I am working on or have just finished and says with all the positive emotions: "It is simply gorgeous!!!".

Beat&beading

Oli selline kaunis hetk. Mina üksi kodus. Magatud ja vedeletud ka juba natuke. Ega's midagi, kõrvaklapid pähe, Upgrade põhja ja tegudele. Õpetuse järgi sedakorda. Ütlen ausalt, et algajatele ei soovita seda üksi ette võtta - ma olen veidike helmeid veeretanud, aga sellest õpetusest läbi murda aitas ainult eelnev kogemus ja teadmine, mis välja peaks tulema. Sealseid jooniseid on kole raske jälgida ja alguses on unustatud ka mainida, et teha tuleks kahe nõelaga (mis saab küll kohe ka selgeks). Ehk on kuskil lihtsamaid õpetusi ka. Aga igatahes tehtud sai ja nunnud nad on. Kuna ma ei suutnud otsustada, kas lipsukesega on veel nunnum või mitte, siis ühele panin, teisele mitte. Et nagu eristuks või nii. :) Kuidas tundub?

***
Once upon a time there was this beautiful moment - to be home alone. Relaxed and not busy at all. A perfect moment to put on headphones, Upgrade and do something useful. According to tutorial, this time. I'll be honest with you, this tutorial is not for beginners. I have done some beading and only managed thanks to previous experience and knowledge, what should come out of it. Drawings are really difficult to follow and you need to use two needles (not mentioned there, but quite obvious from the beginning). Perhaps there is some easier tutorial available in the world wide web... Anyway, now these earrings are ready and looking cute as ever. I could not really decide if a bow makes it even cuter or not, therefore decided to leave one without it. To kind of... drift away from mainstream or so... :) What do you think?

Celebration times

Jõulupeo lillade sametkingakeste juurde oli loomulikult vaja sobivat kaelakeed. Võimalikult kiiresti tehtavat. Väike otsing google piltides andis välja sellise toreda mõtte. Sammud poodi, 5 (või oli see nüüd 4) meetrit sametpaela, natuke nõelatööd ja valmis ta oligi.

 

***

I needed a necklace for my lovely new lilac suede shoes I bought for the christmas party. It had to be something I can make very fast, of course. Small search in google images and voila! here it was. I only needed to shop 5 (or 4, cannot remember) metres of velvet ribbon, do some needlework and that's it.

Agony

Ei hakka siia kirjutama pikka nutulaulu tööst ja väsimusest. Tõenäoliselt lähiaegadel see asi eriti ei parane ka, seega ei julge isegi arvata, kuna saab jälle midagi näidata. Sellel nädalavahetusel suutsin teha aga meeletu (minu jaoks :p) spurdi ja ühe kaelakee poodi üles.

Oooooooootan nii mis kole puhkust sooja päikese all. Ehk läheb siis elu ilusamaks. Ehk võtan isegi paar helmest kaasa... Ehk pole seis siiski nii hull, kui paistab. Aga jõulumüügipaanika läheb minu poest ilmselt ikkagi mööda. Ehk valentinipäevaks saan aega asjaga tegeleda. Ehk, ehk, ehk...

***

Let's skip long and sad stories about understaffed&overloaded. I am not counting on any improvement in the nearest future and that is also the reason for a long silence in the blog. It will not get better any time soon. :) BUT I managed to pull myself together for one weekend and added a necklace to my shop.

I am sooooo waiting for a vacation featuring beach and the sun. Maybe this will add some optimism, although Christmas sales will pass my shop. Hope for the Valentine's. :)

Still a happy ending

Ja miljon lehekest jäigi tegemata... Kee istus muudkui aluse peal ja piiksatas iga kord, kui ma helmestega tegelesin "...ma ootan...!!!". Et sellest tegemata töö tundest lahti saada, lahendasin otsad kiirelt ja lihtsalt - klaaspärlitest ripatsitega. Kusjuures võib öelda, et asi pole sugugi nii halb kui ma kartsin - tegelikult on ka need otsapusad päris head ja kaelas istub allpool nähtav soolikas hämmastavalt hästi. Eriti just elegantse lisana tavalisemale rõivale (mitte väga suure ehtekandjana tundub mulle sädelevat külge riputades alati, et assajutt, kus nüüd läks alles ehtimiseks :) ). Seega olen keega väga rahul ja ta saab mu kontoririietuse tänuväärt osaks.

Kasutuses TOHO seemnekad põhiliselt 11/0 suuruses ja Frogwillist pärit klaashelmed, mille kvaliteet on küll selline, et kuidas teised tegijad neist üldse midagi teha saavad? Endale jah, aga kellelegi müüa? No näis, võib-olla teen liiga - peale pikemat kandmist on näha, kas värv koorub sama rõõmsalt maha, kui võiks eeldada augu äärte järgi. Pikkust keel kuskil meetri kanti, tehnikaks ndebele. Üldine idee ja lehekeste õpetus Lisa Kan'ilt.

P.S. Kurb tõdeda, et valguskast iseenesest ei garanteeri parema valgustasakaaluga pilte. Ikka on jäänud mingi hirmus roosa vine pildile. Aga eks ma harjutan veel. :)

***

Necklace on the pictures waited for a long time for more leafs - the masterplan was to make million :) leafs to have a rich and lush ending of the ndebele cord. This did not happen... To get rid of the guilty feeling evolving every time I worked on another piece and saw unfinished leafs, I decided to make it faster and easier - with simple dangles of glass pearls. Although it is not what I planned, the result turned out quite well. Looks really nice, especially when worn with some casual or office outfit (I always have a problem that accessories seem to be just a little too shiny or outstanding for everyday use). Therefore - it is still a happy ending. I love my new necklace!

Materials utilized include TOHO seed beads, most in size 11/0, and glass pearls from Frogwill. Which have an awful quality. I do not think it is possible to sell any piece with pearls of this quality included. Well, we'll see - maybe I am too strict on this; I can test my necklace and see how long the coating will last. Necklace length is about one metre and technique used, as said before, is ndebele. Overall inspiration and leaf tutorial from Lisa Kan.

P.S. Unfortunately, as seen from the pictures, lightbox alone is not a guarantee for a perfect white balance. Still some pinkish hue on the pictures. Need to practice more... :)

It's business time!

Oi mulle meeldib see postituse pealkiri. Tuleneb ühest toredast laulukesest youtube's, mille pole vähimatki tegemist käibemaksudeklaratsiooni, kliendibaasi või tootearendusega. Aga pealkiri on hea ja laul ka. :)

See konkreetne bänner ongi pealkirja põhjuseks. Ma nimelt hakkasin ärinaiseks. :) Selleks, et oma helmevarusid kapitalistlikul eesmärgil utiliseerida (tegelikult vist hakkas elu liiga lihtsaks muutuma ja oli vaja mingi rapsimise allikas juurde tekitada :) ).  Leida võib mind DaWanda keskkonnast ja mõni esimene asjake sai üles ka, aga alguse asi - veidi võtab valiku tekitamine ikka aega ka. Ilmselt ma oma vanu katsetusi üles ei hakka panema, ei läbi kvaliteedikontrolli :), teen pigem tootearendust ja proovin mõnda head ideed edasi arendada.

Seega - teretulemast mu teise pesakesse http://www.cloudland.eu/. Suunab otse edasi kõige olulisemale. :p

Ühtlasi olen ametlikult täitnud oma kunagi ammu ühes perefoorumis väljakuulutatud uusaastalubadused - kooliga sai eelmisel aastal ühele poole ja bizniz sai nüüd kah püsti pandud. Ei kulunud nelja aastatki. :) Jipppiiii!

Lootus pole kadunud

Võitlen motivatsioonipuudusega. Ainuüksi mõte sellest, et nikerdada tuleb ligi 20 lehekest, vaid kaks on siiani valmis, igaüks võtab pea tunnikese ning tagatipuks tuleb ühe tillukese lehekese kohta peita 4 niidiotsa, võtab isu kuidagi ära. Tahaks kuidagi lihtsamalt. :)

Seetõttu, et isukest natukenegi tekitada, võtsin vahepeale ühe lihtsama projekti. Harjutasin kiiret peyote põimingut (õpetuse võib leida siit) ja võib öelda, et tõepoolest päris mugav - lihtne muster tuleb ilmselt päris kiiresti, aga ka mustrilisemat asja on lihtsam teha, sest ei pea iga helme tagant kontrollima, et ega ometi vahepeal sassi läinud. :) Muster, muuseas, pärineb sellelt lehelt. Kasutatud Preciosa seemnekaid ja ühte vintage ovaalset flatback kivikest. Nendega on tegelikult päris mure kohe - tagumine fooliumikiht tuleb ülikergelt maha. No ausõna, kurjemast pilgustki on kohe kriim peal. Kes teadjamatest oskab öelda, mida teha? Küünelakiga üle enne tegelemist?

Kokkuvõttes oli üks hea harjutamise projekt. Õppisin fast peyote't, tasapinnale pesastamist (bezeling on surface) ja tegelikult tegin ju esimest korda edukalt mustrilist peyote põimingus käepaela. Elukestev õpe, või mis? :)

Südasuvi

Aahhh... mõnus on see aeg, kus saadad lapse koriluse korras õue ja söönuks saamise pärast pole vaja muretseda. :) Korjab kirsse, ajab peoga mustsõstraid suhu, paar tikrit ja hernest vahele ning magustoiduks kiikab kasvuhoonest mõne tomati peale. Hetkel on küll ainult kirsstomati tõugu isendid, kuid juba hakkavad mõned suuremad ka väikest värvi võtma. Paprika paar kauna paistavad ka päris head ning esimese suvikõrvitsa peaks homme ära korjama. :)

Kusjuures - tänavu on hea marja-aasta, ma pole nii suuri mustsõstraid varem näinudki oma põõsaste peal. Huvitav, kas kevadine väetamine mõjus tõesti nii hästi...? Herned said ka elegantselt maha - varase lõppedes hakkas keskmine valmima ja kuna need on nüüd lõppemas, otsustas varajane teise saagi hakkama panna. Peatselt saab uuesti. :) Loodan, et keskmise sordi omad võtavad õppust - niimoodi saab samade taimedega külmadeni äkki läbi. :p

Ainult pommul on mingi mure. Muudkui õitseb ja õitseb, aga vilju ei tule. Tõenäoliselt peab mesilast mängima. :) Aga õied on tal tõesti ilusad. Suurim taim on ka rängalt võssa kasvanud, aga ma ei raatsi kuidagi neid õitsevaid võrseid ära korjata. Näh, see aasta ongi testimiseks, järgmisel hakkan põllumajandama.



Kõige tublim potitomat on ilmselt Gold Nugget - hakkas esimesena valmima ja kenad priskepoolsed tomatid on ka - sellised viisaka redise mõõdus. Lisaks on mul veel igasuguseid erinevaid sorte, aga sildid läksid vahepeal kaduma ja seetõttu ma kõiki ei suudagi tuvastada. Osadel on sildid alles ja siis ma võrdlen sildituid nendega. :) Lõpuks on ka kõik tomatid, vaeslapsed, kasvuhoonesse viisakalt ümber istutatud. Loodan parimat - veidi varem amplisse saanud igerikud on igatahes hakanud vohama.

Hetkel on valmis saanud kolme sorti potitomateid - paremal ääres eelmiselgi pildil ilutsev Gold Nugget, vasakul 100s &1000s (mõttetud pisikesed punnid - mul kirsidki suuremad; asi see siis maailma kõige rohkem marju andev tomat olla, kui nii tillukesi kannab...) ja all üks esimestest Tumbling Tom Red marjadest. Järgmised on mõnevõrra suuremad ja ei jää väga palju kullatükikestele alla. Tumbling Tom Yellow on ka sildiga varustatud, aga Gartenperle't ei suuda ma praegu tuvastada. Üks amplisse saanud taim paistab veidi teistmoodi kujuga tomateid kasvatavat, ehk on too?

Aiaraporti lõpp. :)

Kuna mul on nüüd nädalane lapsevalve, siis loodetavasti on õhtud piisavalt igavad ja pikad, et helmeid veeretama hakata. :)

Kuuldused...

... blogi surmast on tugevalt liialdatud. :) Olgu-olgu, tegelikult vaid õige natukene. Olen just veetmas aega CPH lennujaamas ja otsustasin teha väikesekesegi märguande, et tegelikult olen hea tervise juures - Tartu jooksumaraton joostud (sealjuures läbitud ajaga üllatasin iseennast, ent mitte Vomaxi spordiarste), sügisesele Tallinna omale kirjagi pandud (jep, ilmselt hakkab tekkima see sõltuvus eneseületamisest, mille eest alati hoiatatakse - aga no ma pean ju saama ometi kiiremini joostud kui kevadel) ja teoreetiliselt on isegi puhkus kunagi tulemas. Teoreetiliselt.

Helmeteemast ma muidugi väga pikalt ei räägiks. Praegu on pooleli üks pikk ndbele nöörist kaelakee, mis ootab neid miljonit pisikest lehekest ja lillekest oma otsadesse, mis plaanitud. Eks ma katsu ennast kokku võtta, kui see jõletum tatitõbi, mida ma ausalt öeldes pikalt norisin ka oma ulja käitumisega erinevates ilmaoludes, veidi leeveneb. Igatahes, lootus pole kadunud, igatahes... Käivad ka väikesed ilmselgelt liigoptimistlikud fantaasialennud blogi varjusurma heastamise teemal stiilis "kuu aega panen hullu", aga no olgem ausad - puhkuse ajal ainult selle nimel elada, et iga päev mõne jubina valmis saaks - ei, nii palju ma ohverdama pole nõus. Vist. Võib-olla. Näis.

Aga vähemalt midagi on ka toimunud. Mu kasvuhooneke! Kui veel enne jaani oli mul lootus selle valmimise suhtes juba üsna kustunud ja vaesed tomatid-paprikad hakkasid sellega ka leppima, siis pikk pidunädalavahetus päädis osaliste seinte tekkimisega. Millest innustatuna istutasin kärmelt paprikad ja pommud (no on ikka kahtlane nimi baklažaanile välja mõeldud) sisse ära. Tomatid, umbrohi nagu nad on, suudavad veel kannatada. On lootust, et enne sügist saab ka viimased augud kaetud ja kasvuhoone võib valminuks lugeda. Materjaliks on muuseas sõbra aknavahetusest üle jäänud paneelmaja avatäited (loe: aknad; oh mu töö on ikka tore :) ). Puitu katsusime leida ka vanadest varudest, veidi pidi siiski juurde ostma, sest otsa sai. No kui mõni siin ei ehitaks kindlust ning igale seinale minu silma jõledalt riivavaid diagonaale külge ei naelutaks, siis oleks äkki isegi varudega välja tulnud...

Katus läks üsna kalliks, 100 euro kanti. Mis oli mõnevõrra ootamatu, sest kihtplastiga oleks veel üüratult rohkem kulunud. Hakkas juba tunduma, et suvaline metallkarkassil närakas oleks odavam tulnud... Ja igasugused nurgad/naelad ehk metall - vot sellega on sama lugu kui helmemajandusega, et mõttetu metalli peale kulubki kõige rohkem raha. :) Üritan mingil hetkel summad kokku lugeda, et näha, kas lisaks taaskasutuse uhkele sildile ka säästu nime külge saab riputada.

Siin ta siis ongi. Viimase paari päevaga on kõikide külgede suuremad pinnad akna alla saanud, jäänud vaid väikeste ebastandartsete aukude katmine ja ukse ning õhutusakna installimine. Katsun valminud majakese ka ikka siia üles panna. Ja tehke või tina, Karlovasse ma teistsugust kasvuhoonet ette ei kujuta. Perfektselt miljööväärtuslik. :)

Maikuine lohutus lugejatele

Pühendusega neile, kes ikka veel loodavad siit midagi leida. :)

DeCosteri tuletis; tagasihoidlike modifikatsioonidega, nagu ikka.

Kukuuuu!

Tänan küsimast, jooksmisega läheb kehvasti. :) Jube ilge ilm on olnud või massiivides pori radadel. Aga homme hommikul katsun ikka minna ja järgmistel nädalatel üritan lisaks spinnile ka õigeid lihaseid treenima hakata. Uih, ainult kuu veel jäänudki. Kolleegid tuleb pärast vastutusele võtta... :)

Aga tegelikult tuli USAst üks pakike, mis muuhulgas sisaldas neid lahedaid läätse moodi läbipaistvaid kettakesi. Suurendus on täitsa korralik. :) Vintage Lääne-Saksamaalt peaks ka olema.

No ja siis, nagu ikka, igasugu seemnekaid ja helmekaid juurde. :) Proud to present - täitsa minu oma disain, mis siis, et mitte just tapvalt originaalne. :)

Ametlikud teadaanded

Käesolevaga annan teada, et tõenäoliselt on blogi sellel kevadel varjusurmas. 8ndal mail on nimelt jooksumaraton ja sinnani kulub vaba aeg trenni/taastumise peale. Siis tuleb nädalane komandeering ja nädal hiljem nädalane poolpuhkusereis, seega heal juhul juuni alguses hakkab mingit aega looma, et helmeid veeretada. Vahepeal loodan paar kiiret liigutust aias ka teha, kuigi õue vaadates tundub, et enne maikuud suurt asja sinna pole. :)

Seni aga tšekkige meie enda kodumaise start-up'i ägedat virtuaaltreenerit ja testige beetat! Lahe on, ausalt. http://www.sportlyzer.com/

Sünnipäevaraport

Veidi muud juttu ehete vahele ka. Et endal mingil hetkel meeles püsiks, kuidas 20 inimesele poole tunniga süüa teha. :)

Kuna põnn on tõsiselt tõbine ja seetõttu puudus mul sellel aastal motivatsioon eriti uhkelt kokata-möllata, sai veidi pead murtud selle üle, kuidas ja mida pakkuda kolleegidele, kelle hulk juba 20 inimest ületama kipub - klassika, st küpsisetort jah, aga soolane amps? Lõuna ajal ilma ikka ju ei saa. Küpsetada polnud jõudu; eelmisel õhtul olin üliväsinud, seega ettevalmistusi (nt hakkimine) nõudvaid asja ei suutnud ka teha; nii jäigi alles ainult külma toidu võimalus ehk salatiline. Sugulastelt sain sünnaks vinges mõõdus ja vahvalt tulipunase salatikausi, mille saigi kohe sisse õnnistada. Luurasin retsepte siit ja sealt, aga kõik kippusid nõudma liigselt ettevalmistust. Nii otsustasingi minna poodi, vaadata, mida müüakse hakitult ja sellele vastavalt siis asi kokku panna. Retsept, millest jätkub 20le inimesele paras vahepala-amps võtta, sai selline:

Tööinimese kiire pidulauasalat
2 pead jääsalatit
3 x 400 g purki konservubasid (mul oli Rimi segu - ilma avajata avatav purk pealekauba)
2 x 300 g pakki pitsakatet (st singitükid)
250 g gouda juustu (juhtus ainult seda Valio punast olema)
1 pudel (375 g) Felix Caesar salatikastet
1 karbike (250 g) kirsstomateid

Keemia lihtne - salat juppideks (tööinimesed, kellel nuga pole, saavad seda ka kontorikääridega teha), konservoad loputada-nõrutada (seda saab edukalt purgi ja purgikaane abil teha) ja salati peale. Pitsakatte pakk lahti ja ubade peale. Riivitud juust pitsakatte peale (goudat ma riivitult ei leidnud, seetõttu ostsin väikese riivikese ja nägin nõksuke vaeva ka - aga sobib iga tugevamaitseline juust, mida riivitult leida suudad; parmesani osas küll veidi kõhklen). Salatikaste selle otsa kallata. Kirsstomatid pesta ja poolitatult ning rohkem või vähem kunstipäraselt kõige peale sättida. Lauale sobibki niimoodi anda; kui tõstma hakatakse, võiks kihid omavahel õrnalt läbi saputada.

Sobis süüa küll. :)

Müstiline/müütiline

Müstiline: ports kivikesi postitati Hong-Kongist 23. detsembril. Maandusid Tartus 3. märtsil. Mis iseenesest on a) positiivne, sest mul oli jube kahju neist ilma jääda ja b) problemaatiline, sest müüja oli mulle raha juba tagasi kandnud ja nüüd peab miskil moel uuesti maksma ilma tellimust esitamata (kas paypal üldse laseb sellist asja teha?). Kontrollimisel muidugi selgus, et paypal mu krediitkaardile raha edasi polnud saatnud, seega reaalselt ma raha tagasi saanud pole ja seega on olukord veelgi keerulisem. Huhh, keeruline kirjutadagi, tõenäoliselt võimatu aru saada. :)

Müütiline: tegelikult on need kivikesed kogu kammi väärt. Tõeliselt lahedad. Neile silma peale pannes oli mul kohe selge, mis nendega teha - raami sisse ja spiraalketi otsa. Ahhaadist kiviketas graveeritud draakoni ja fööniksi võitlusega on pigem suuremapoolne, aga kaelas mõjub hästi. :) Kasutatud, nagu ikka, tšehhikaid ja TOHOsid ning nipet-näpet metalli. Kinnis sai spetsiaalselt suur pandud, et kivi veidi tasakaalustada.

Mis nüüd kevadel blogiga saama hakkab, ei kujuta ma ette, sest lasin suure ajukammimise käigus ennast jooksumaratoni 10 km distantsilt poolmaratonile ära rääkida (täitsa sooda, eksole :) ). Kui 10 jookseb lopelt läbi, siis 23,4 nõuab ikkagi eelnevat treenitust. Palju käsitööle aega jääb... täiesti ennustamatu.