Still a happy ending

Ja miljon lehekest jäigi tegemata... Kee istus muudkui aluse peal ja piiksatas iga kord, kui ma helmestega tegelesin "...ma ootan...!!!". Et sellest tegemata töö tundest lahti saada, lahendasin otsad kiirelt ja lihtsalt - klaaspärlitest ripatsitega. Kusjuures võib öelda, et asi pole sugugi nii halb kui ma kartsin - tegelikult on ka need otsapusad päris head ja kaelas istub allpool nähtav soolikas hämmastavalt hästi. Eriti just elegantse lisana tavalisemale rõivale (mitte väga suure ehtekandjana tundub mulle sädelevat külge riputades alati, et assajutt, kus nüüd läks alles ehtimiseks :) ). Seega olen keega väga rahul ja ta saab mu kontoririietuse tänuväärt osaks.

Kasutuses TOHO seemnekad põhiliselt 11/0 suuruses ja Frogwillist pärit klaashelmed, mille kvaliteet on küll selline, et kuidas teised tegijad neist üldse midagi teha saavad? Endale jah, aga kellelegi müüa? No näis, võib-olla teen liiga - peale pikemat kandmist on näha, kas värv koorub sama rõõmsalt maha, kui võiks eeldada augu äärte järgi. Pikkust keel kuskil meetri kanti, tehnikaks ndebele. Üldine idee ja lehekeste õpetus Lisa Kan'ilt.

P.S. Kurb tõdeda, et valguskast iseenesest ei garanteeri parema valgustasakaaluga pilte. Ikka on jäänud mingi hirmus roosa vine pildile. Aga eks ma harjutan veel. :)

***

Necklace on the pictures waited for a long time for more leafs - the masterplan was to make million :) leafs to have a rich and lush ending of the ndebele cord. This did not happen... To get rid of the guilty feeling evolving every time I worked on another piece and saw unfinished leafs, I decided to make it faster and easier - with simple dangles of glass pearls. Although it is not what I planned, the result turned out quite well. Looks really nice, especially when worn with some casual or office outfit (I always have a problem that accessories seem to be just a little too shiny or outstanding for everyday use). Therefore - it is still a happy ending. I love my new necklace!

Materials utilized include TOHO seed beads, most in size 11/0, and glass pearls from Frogwill. Which have an awful quality. I do not think it is possible to sell any piece with pearls of this quality included. Well, we'll see - maybe I am too strict on this; I can test my necklace and see how long the coating will last. Necklace length is about one metre and technique used, as said before, is ndebele. Overall inspiration and leaf tutorial from Lisa Kan.

P.S. Unfortunately, as seen from the pictures, lightbox alone is not a guarantee for a perfect white balance. Still some pinkish hue on the pictures. Need to practice more... :)

It's business time!

Oi mulle meeldib see postituse pealkiri. Tuleneb ühest toredast laulukesest youtube's, mille pole vähimatki tegemist käibemaksudeklaratsiooni, kliendibaasi või tootearendusega. Aga pealkiri on hea ja laul ka. :)

See konkreetne bänner ongi pealkirja põhjuseks. Ma nimelt hakkasin ärinaiseks. :) Selleks, et oma helmevarusid kapitalistlikul eesmärgil utiliseerida (tegelikult vist hakkas elu liiga lihtsaks muutuma ja oli vaja mingi rapsimise allikas juurde tekitada :) ).  Leida võib mind DaWanda keskkonnast ja mõni esimene asjake sai üles ka, aga alguse asi - veidi võtab valiku tekitamine ikka aega ka. Ilmselt ma oma vanu katsetusi üles ei hakka panema, ei läbi kvaliteedikontrolli :), teen pigem tootearendust ja proovin mõnda head ideed edasi arendada.

Seega - teretulemast mu teise pesakesse http://www.cloudland.eu/. Suunab otse edasi kõige olulisemale. :p

Ühtlasi olen ametlikult täitnud oma kunagi ammu ühes perefoorumis väljakuulutatud uusaastalubadused - kooliga sai eelmisel aastal ühele poole ja bizniz sai nüüd kah püsti pandud. Ei kulunud nelja aastatki. :) Jipppiiii!

Lootus pole kadunud

Võitlen motivatsioonipuudusega. Ainuüksi mõte sellest, et nikerdada tuleb ligi 20 lehekest, vaid kaks on siiani valmis, igaüks võtab pea tunnikese ning tagatipuks tuleb ühe tillukese lehekese kohta peita 4 niidiotsa, võtab isu kuidagi ära. Tahaks kuidagi lihtsamalt. :)

Seetõttu, et isukest natukenegi tekitada, võtsin vahepeale ühe lihtsama projekti. Harjutasin kiiret peyote põimingut (õpetuse võib leida siit) ja võib öelda, et tõepoolest päris mugav - lihtne muster tuleb ilmselt päris kiiresti, aga ka mustrilisemat asja on lihtsam teha, sest ei pea iga helme tagant kontrollima, et ega ometi vahepeal sassi läinud. :) Muster, muuseas, pärineb sellelt lehelt. Kasutatud Preciosa seemnekaid ja ühte vintage ovaalset flatback kivikest. Nendega on tegelikult päris mure kohe - tagumine fooliumikiht tuleb ülikergelt maha. No ausõna, kurjemast pilgustki on kohe kriim peal. Kes teadjamatest oskab öelda, mida teha? Küünelakiga üle enne tegelemist?

Kokkuvõttes oli üks hea harjutamise projekt. Õppisin fast peyote't, tasapinnale pesastamist (bezeling on surface) ja tegelikult tegin ju esimest korda edukalt mustrilist peyote põimingus käepaela. Elukestev õpe, või mis? :)

Südasuvi

Aahhh... mõnus on see aeg, kus saadad lapse koriluse korras õue ja söönuks saamise pärast pole vaja muretseda. :) Korjab kirsse, ajab peoga mustsõstraid suhu, paar tikrit ja hernest vahele ning magustoiduks kiikab kasvuhoonest mõne tomati peale. Hetkel on küll ainult kirsstomati tõugu isendid, kuid juba hakkavad mõned suuremad ka väikest värvi võtma. Paprika paar kauna paistavad ka päris head ning esimese suvikõrvitsa peaks homme ära korjama. :)

Kusjuures - tänavu on hea marja-aasta, ma pole nii suuri mustsõstraid varem näinudki oma põõsaste peal. Huvitav, kas kevadine väetamine mõjus tõesti nii hästi...? Herned said ka elegantselt maha - varase lõppedes hakkas keskmine valmima ja kuna need on nüüd lõppemas, otsustas varajane teise saagi hakkama panna. Peatselt saab uuesti. :) Loodan, et keskmise sordi omad võtavad õppust - niimoodi saab samade taimedega külmadeni äkki läbi. :p

Ainult pommul on mingi mure. Muudkui õitseb ja õitseb, aga vilju ei tule. Tõenäoliselt peab mesilast mängima. :) Aga õied on tal tõesti ilusad. Suurim taim on ka rängalt võssa kasvanud, aga ma ei raatsi kuidagi neid õitsevaid võrseid ära korjata. Näh, see aasta ongi testimiseks, järgmisel hakkan põllumajandama.



Kõige tublim potitomat on ilmselt Gold Nugget - hakkas esimesena valmima ja kenad priskepoolsed tomatid on ka - sellised viisaka redise mõõdus. Lisaks on mul veel igasuguseid erinevaid sorte, aga sildid läksid vahepeal kaduma ja seetõttu ma kõiki ei suudagi tuvastada. Osadel on sildid alles ja siis ma võrdlen sildituid nendega. :) Lõpuks on ka kõik tomatid, vaeslapsed, kasvuhoonesse viisakalt ümber istutatud. Loodan parimat - veidi varem amplisse saanud igerikud on igatahes hakanud vohama.

Hetkel on valmis saanud kolme sorti potitomateid - paremal ääres eelmiselgi pildil ilutsev Gold Nugget, vasakul 100s &1000s (mõttetud pisikesed punnid - mul kirsidki suuremad; asi see siis maailma kõige rohkem marju andev tomat olla, kui nii tillukesi kannab...) ja all üks esimestest Tumbling Tom Red marjadest. Järgmised on mõnevõrra suuremad ja ei jää väga palju kullatükikestele alla. Tumbling Tom Yellow on ka sildiga varustatud, aga Gartenperle't ei suuda ma praegu tuvastada. Üks amplisse saanud taim paistab veidi teistmoodi kujuga tomateid kasvatavat, ehk on too?

Aiaraporti lõpp. :)

Kuna mul on nüüd nädalane lapsevalve, siis loodetavasti on õhtud piisavalt igavad ja pikad, et helmeid veeretama hakata. :)

Kuuldused...

... blogi surmast on tugevalt liialdatud. :) Olgu-olgu, tegelikult vaid õige natukene. Olen just veetmas aega CPH lennujaamas ja otsustasin teha väikesekesegi märguande, et tegelikult olen hea tervise juures - Tartu jooksumaraton joostud (sealjuures läbitud ajaga üllatasin iseennast, ent mitte Vomaxi spordiarste), sügisesele Tallinna omale kirjagi pandud (jep, ilmselt hakkab tekkima see sõltuvus eneseületamisest, mille eest alati hoiatatakse - aga no ma pean ju saama ometi kiiremini joostud kui kevadel) ja teoreetiliselt on isegi puhkus kunagi tulemas. Teoreetiliselt.

Helmeteemast ma muidugi väga pikalt ei räägiks. Praegu on pooleli üks pikk ndbele nöörist kaelakee, mis ootab neid miljonit pisikest lehekest ja lillekest oma otsadesse, mis plaanitud. Eks ma katsu ennast kokku võtta, kui see jõletum tatitõbi, mida ma ausalt öeldes pikalt norisin ka oma ulja käitumisega erinevates ilmaoludes, veidi leeveneb. Igatahes, lootus pole kadunud, igatahes... Käivad ka väikesed ilmselgelt liigoptimistlikud fantaasialennud blogi varjusurma heastamise teemal stiilis "kuu aega panen hullu", aga no olgem ausad - puhkuse ajal ainult selle nimel elada, et iga päev mõne jubina valmis saaks - ei, nii palju ma ohverdama pole nõus. Vist. Võib-olla. Näis.

Aga vähemalt midagi on ka toimunud. Mu kasvuhooneke! Kui veel enne jaani oli mul lootus selle valmimise suhtes juba üsna kustunud ja vaesed tomatid-paprikad hakkasid sellega ka leppima, siis pikk pidunädalavahetus päädis osaliste seinte tekkimisega. Millest innustatuna istutasin kärmelt paprikad ja pommud (no on ikka kahtlane nimi baklažaanile välja mõeldud) sisse ära. Tomatid, umbrohi nagu nad on, suudavad veel kannatada. On lootust, et enne sügist saab ka viimased augud kaetud ja kasvuhoone võib valminuks lugeda. Materjaliks on muuseas sõbra aknavahetusest üle jäänud paneelmaja avatäited (loe: aknad; oh mu töö on ikka tore :) ). Puitu katsusime leida ka vanadest varudest, veidi pidi siiski juurde ostma, sest otsa sai. No kui mõni siin ei ehitaks kindlust ning igale seinale minu silma jõledalt riivavaid diagonaale külge ei naelutaks, siis oleks äkki isegi varudega välja tulnud...

Katus läks üsna kalliks, 100 euro kanti. Mis oli mõnevõrra ootamatu, sest kihtplastiga oleks veel üüratult rohkem kulunud. Hakkas juba tunduma, et suvaline metallkarkassil närakas oleks odavam tulnud... Ja igasugused nurgad/naelad ehk metall - vot sellega on sama lugu kui helmemajandusega, et mõttetu metalli peale kulubki kõige rohkem raha. :) Üritan mingil hetkel summad kokku lugeda, et näha, kas lisaks taaskasutuse uhkele sildile ka säästu nime külge saab riputada.

Siin ta siis ongi. Viimase paari päevaga on kõikide külgede suuremad pinnad akna alla saanud, jäänud vaid väikeste ebastandartsete aukude katmine ja ukse ning õhutusakna installimine. Katsun valminud majakese ka ikka siia üles panna. Ja tehke või tina, Karlovasse ma teistsugust kasvuhoonet ette ei kujuta. Perfektselt miljööväärtuslik. :)

Maikuine lohutus lugejatele

Pühendusega neile, kes ikka veel loodavad siit midagi leida. :)

DeCosteri tuletis; tagasihoidlike modifikatsioonidega, nagu ikka.

Kukuuuu!

Tänan küsimast, jooksmisega läheb kehvasti. :) Jube ilge ilm on olnud või massiivides pori radadel. Aga homme hommikul katsun ikka minna ja järgmistel nädalatel üritan lisaks spinnile ka õigeid lihaseid treenima hakata. Uih, ainult kuu veel jäänudki. Kolleegid tuleb pärast vastutusele võtta... :)

Aga tegelikult tuli USAst üks pakike, mis muuhulgas sisaldas neid lahedaid läätse moodi läbipaistvaid kettakesi. Suurendus on täitsa korralik. :) Vintage Lääne-Saksamaalt peaks ka olema.

No ja siis, nagu ikka, igasugu seemnekaid ja helmekaid juurde. :) Proud to present - täitsa minu oma disain, mis siis, et mitte just tapvalt originaalne. :)

Ametlikud teadaanded

Käesolevaga annan teada, et tõenäoliselt on blogi sellel kevadel varjusurmas. 8ndal mail on nimelt jooksumaraton ja sinnani kulub vaba aeg trenni/taastumise peale. Siis tuleb nädalane komandeering ja nädal hiljem nädalane poolpuhkusereis, seega heal juhul juuni alguses hakkab mingit aega looma, et helmeid veeretada. Vahepeal loodan paar kiiret liigutust aias ka teha, kuigi õue vaadates tundub, et enne maikuud suurt asja sinna pole. :)

Seni aga tšekkige meie enda kodumaise start-up'i ägedat virtuaaltreenerit ja testige beetat! Lahe on, ausalt. http://www.sportlyzer.com/

Sünnipäevaraport

Veidi muud juttu ehete vahele ka. Et endal mingil hetkel meeles püsiks, kuidas 20 inimesele poole tunniga süüa teha. :)

Kuna põnn on tõsiselt tõbine ja seetõttu puudus mul sellel aastal motivatsioon eriti uhkelt kokata-möllata, sai veidi pead murtud selle üle, kuidas ja mida pakkuda kolleegidele, kelle hulk juba 20 inimest ületama kipub - klassika, st küpsisetort jah, aga soolane amps? Lõuna ajal ilma ikka ju ei saa. Küpsetada polnud jõudu; eelmisel õhtul olin üliväsinud, seega ettevalmistusi (nt hakkimine) nõudvaid asja ei suutnud ka teha; nii jäigi alles ainult külma toidu võimalus ehk salatiline. Sugulastelt sain sünnaks vinges mõõdus ja vahvalt tulipunase salatikausi, mille saigi kohe sisse õnnistada. Luurasin retsepte siit ja sealt, aga kõik kippusid nõudma liigselt ettevalmistust. Nii otsustasingi minna poodi, vaadata, mida müüakse hakitult ja sellele vastavalt siis asi kokku panna. Retsept, millest jätkub 20le inimesele paras vahepala-amps võtta, sai selline:

Tööinimese kiire pidulauasalat
2 pead jääsalatit
3 x 400 g purki konservubasid (mul oli Rimi segu - ilma avajata avatav purk pealekauba)
2 x 300 g pakki pitsakatet (st singitükid)
250 g gouda juustu (juhtus ainult seda Valio punast olema)
1 pudel (375 g) Felix Caesar salatikastet
1 karbike (250 g) kirsstomateid

Keemia lihtne - salat juppideks (tööinimesed, kellel nuga pole, saavad seda ka kontorikääridega teha), konservoad loputada-nõrutada (seda saab edukalt purgi ja purgikaane abil teha) ja salati peale. Pitsakatte pakk lahti ja ubade peale. Riivitud juust pitsakatte peale (goudat ma riivitult ei leidnud, seetõttu ostsin väikese riivikese ja nägin nõksuke vaeva ka - aga sobib iga tugevamaitseline juust, mida riivitult leida suudad; parmesani osas küll veidi kõhklen). Salatikaste selle otsa kallata. Kirsstomatid pesta ja poolitatult ning rohkem või vähem kunstipäraselt kõige peale sättida. Lauale sobibki niimoodi anda; kui tõstma hakatakse, võiks kihid omavahel õrnalt läbi saputada.

Sobis süüa küll. :)

Müstiline/müütiline

Müstiline: ports kivikesi postitati Hong-Kongist 23. detsembril. Maandusid Tartus 3. märtsil. Mis iseenesest on a) positiivne, sest mul oli jube kahju neist ilma jääda ja b) problemaatiline, sest müüja oli mulle raha juba tagasi kandnud ja nüüd peab miskil moel uuesti maksma ilma tellimust esitamata (kas paypal üldse laseb sellist asja teha?). Kontrollimisel muidugi selgus, et paypal mu krediitkaardile raha edasi polnud saatnud, seega reaalselt ma raha tagasi saanud pole ja seega on olukord veelgi keerulisem. Huhh, keeruline kirjutadagi, tõenäoliselt võimatu aru saada. :)

Müütiline: tegelikult on need kivikesed kogu kammi väärt. Tõeliselt lahedad. Neile silma peale pannes oli mul kohe selge, mis nendega teha - raami sisse ja spiraalketi otsa. Ahhaadist kiviketas graveeritud draakoni ja fööniksi võitlusega on pigem suuremapoolne, aga kaelas mõjub hästi. :) Kasutatud, nagu ikka, tšehhikaid ja TOHOsid ning nipet-näpet metalli. Kinnis sai spetsiaalselt suur pandud, et kivi veidi tasakaalustada.

Mis nüüd kevadel blogiga saama hakkab, ei kujuta ma ette, sest lasin suure ajukammimise käigus ennast jooksumaratoni 10 km distantsilt poolmaratonile ära rääkida (täitsa sooda, eksole :) ). Kui 10 jookseb lopelt läbi, siis 23,4 nõuab ikkagi eelnevat treenitust. Palju käsitööle aega jääb... täiesti ennustamatu.

Nagu lubatud

Kaunist pidupäeva kõigile! Ärge siis unustage vabadel päevadel väikest suusatiiru teha - nädalavahetusel lubati pehmemat temperatuuri ja ehk jääb ka see imekaunis päike alles. :)

Ja nagu lubatud - kõrvarõngad. :) Kasutatud tehnikaid RAW ja picot, materjaliks numbrid 11 ja 15 ning kaunistuseks erinevaid kristallilisi ja metallilisi. Need kõrvakad arenesid järjekordselt ise, sest algne plaan oli mõnevõrra teistsugune. Ehk nüüd teab-mitmenda katse peale tuleb ka see kavand välja, millest tegelikult nii eelmine käevõru kui need kõrvakad kujunesid. Igal juhul proovin veelkord, seega oodata on vaid kandilisi lahendusi. :)

Alumisse otsa tahtsin  tegelikult ketikuhja panna, aga hõbedase keti varud on nõrgad. No, eks siis järgmisel korral. Tähelepanuväärselt hästi sobib värvivalik ka tänase päevaga. :) Tõele au andes on ilma päikeseta värv siiski lillakam.

Täpid vs ruudud

Ruudud on lahedad. :) Nende väljatöötamine võttis aga jupp aega - praegugi on mitu proovilappi töölaual õnnetu näoga vaatamas. Peamine mure oli see, et RAW nelinurga ühele poole midagi lisades kiskus lapikese kohe kaardu. Proovisin nii ja naa, võtsin RAW-kuninganna DeCosteri õpetused ette - ikka ei miskit. Ja siis mingil hetkel sähvatas, et kui vastasmõjuna teisele poole ka midagi lisada, siis tõmbab ehk sirgu tagasi. Ja töötaski! Sellelsinastsel põhjusel ongi ruudud ühelt poolt ühtemoodi, teiselt poolt aga täpilised. :) Käevõru võib kanda seega vastavalt vallatuse astmele. :)

Tšehhi seemnekad 11/0 ja mõned klaasist kuubikud e-bay lõpututest varudest. Tegelikult tahtsin vahele kristallist nelinurkse raami panna, aga olemasolevad olid veidi väikesed ja ei jõua praegu oodata, kuna 20 mm-sed kohale jõuaksid. Aga plaan on, sest ma arvan, et siis oleks veel šefim.

Ja üldse, selleks, et ma 5 postitust kuus ära teeks, tuleb rohkem kõrvarõngaid teha. :)))

Pildid on hallivõitu jah, tegin akna peal. Pealelõunal läheb valgus väga kiiresti minema ikka veel. Aga kevad pole kaugel!

  

... ja minu kolmeaastase šedööver, kes pidi offkooooorss ka pildistama, kui mina seda teen - päris huvitav nurk, eksole. :)

Tada-taram-tadaa!

Ja siin ta ongi! :)

Tegelikult polegi üle mõistuse töömahukas, kahe lüli jaoks umbes tund või veidi peale (siis, kui muster mälus on). Lihtsalt iga õhtu saigi ainult tunnike võetud, et asjaga tegeleda. :) Õpetuse asukohta olen varasemates postitustes vihjanud, aga et puust ja punaseks, siis asub Trytobead veebipoes. Kiidan veelkord, kuivõrd kauneid mustreid seal leidub.

Värvid ei saanud väga originaalsed, aga kuna kee on mõeldud sellisele tugevamale (nii vaimselt kui füüsiselt) naisterahvale, siis lillekesi-liblikaid ja heleroosat ei hakanud üldse kaalumagi. Keskmised suured helmed on karneoolist. For the record - link lihtsalt info mõttes, mina isiklikult kivide vibrasid ei usu. Aga kindlasti keegi usub ja siis kulub teadmine marjaks ära. :)

Ahhhh... küll on hea tunne, kui mingisuguse tiksuva asja kaelast saab. Peale viimase lüli valmimist oli õnn ja rõõm saavutuse või siis enda kokkuvõtmise üle nii suur, et kinnituse paigaldamise lükkasin määramatusse tulevikku. :) Aga et eile oli selline lõpetamata asjade lõpetamise päev, võtsin kindlameelselt kee kätte ja tegin ära. Nüüd saan lõpuks hakata neid kavandeid proovima, mille ma oma spetsiaalsesse taskumärkmikku üles olen tähendanud. :) Püsige lainel!

Vahepala

See pole ikka veel SEE kaualubatud kaelakee. :p Aga no mis teha, üks sünnipäev tuli ette ja oli vaja kiiremini ära lahendada. :) Ehte saaja tundub olema pärlipalavikust juba kergelt nakatunud ja seetõttu lootsin lisaks väikesele keekesele ka ühe helmepoe kinkekaardi juurde panna, aga - kujutage ette - helmepoodidel neti kaudu hangitavaid kinkekaarte üldse ei olegi. Ainuke, millel üldse kinkekaart müügis, on Pullover, aga neil tundub see kehtivat ainult veebipoes. Mis jällegi nagu ei sobi, sest see ju ometi Tartus asuv pood, seega võiks algaja helmehuviline asju ise näppima minna, et tunnetust kätte saada... Et kui mõni helmekaubandusega tegelev isik juhtub lugema, siis ehk võetakse vähemalt teadmiseks, kui mitte täitmiseks. :)

Õpetuse algversioon Bead&Button 8/09. Kuigi minu helmevarusid võib mõõta juba kilodes, pole ikka veel iga õpetuse jaoks ette nähtud helmeid :) seega sai õpetuses muudetud siit ja sealt ühte koma teist.

Keskel üks korallhelmes, äärtes mageveepärlid ning vahel tšehhi ja swarovski lihvitud kraami.

Ei ole pilti, ei ole...

Ma nüüd ei teagi, kas hakata seda kulunud hala üldse kuulutama, et kustkohast inimesed oma hobide jaoks aega leiavad ja kuidas minul nii kitsaks kuidagi läheb sellega? Kas küsimus on selles, et valida tuleb vaid üks hobi? Lapsed peavad vähemalt teismelised olema? Kaisutamine kaasaga toimub muul ajal või suudavad eriti osavad seda helmeste käsitlemisega samal ajal teha :)? Nädalavahetusel kaugemaid sugulasi väisamas ei käi?

Igatahes, nagu juba ilmselt selge on - tänaseks pole mul ikka veel midagi näidata. Väikesed süümepiinad muidugi on, sest endamisi sai lubatud, et igal kuul viis postitust võiks ju ära jõuda. Aga no vot ei jõua. Et ennast lugeja ootava pilgu ees veidikenegi rehabiliteerida, pakun hoopiski natuke inspiratsiooni ehk mõned ägedad välismaised blogid.

http://try-to-be-better.blogspot.com/ - veidi lakooniline teksti poolelt, aga see-eest kui seal edasi möllate, siis jõuate ka tema õpetuste veebipoodi ja vot seal on päris mitu õpetust ka tasuta saadaval. Muuseas, just ühte tema õpetust ma praegu teengi.

http://maddesignsbeads.blogspot.com/ - ühe mu eelmistes postitustes esile toodud raamatu autor. Mõnusa lugemise blogi ja ammendamatu inspiratsiooniallikas. No ikka tõeliselt kaunid asjad.

http://smadarstreasure.blogspot.com/ - natuke kaootiline blogikujundus, kuid mitmeid lahedaid asju. Taas üks õpetuste valmistaja ja kodulehelt leiate lingi ka veebipoodi.

http://pencio.chezblog.com/ - prantsusekeelne, ma loen google tõlkija abil. :) Teeb erinevaid tehnikaid, seega kohati mõnevõrra minu huviorbiidist väljas, aga materjali peaks siiski piisavalt seal olema.

Nii, blogid kirjas. Tegelikult on mul veel vingem nimekiri veebipoodidest (peamiselt etsy keskkonnas), mis on samamoodi täiesti lõputu allikas läbitöötamiseks, aga ma jätan selle siis järgmiseks korraks, kui mul midagi endal ette näidata pole. :) Karta on, et seda polegi väga kaua vaja oodata...

Edit: peaaegu oleks unustanud, ülevaate erinevatest suurepärastest ehtemeistritest annab ka lehekülg http://worldartisangems.com/

Annan elumärki

Kiire elumärk veel enne Hollandisse sõitu. Hallitooniline vähese sinise elemendiga esindaja lilleperekonda. Keskel kivike toonis crystal. Pooleli on ka üks kaelakee, aga tundub, et enne sõitu ei jõua, nädalavahetusel olen MK etapil, siis jälle sõidus ja niimoodi lähebki taas kaks nädalat mööda. Nagu mu viimasest blogipostitusestki, eksole...

Ahjaa, tegelikult jõudsin vahepeal ka ühe tabureti ära lihvida/värvida ja oktoobrikate decoupage-õppeõhtul Sunrise juhendamisel salvräti/krakleelillekesed peale teha, ootab vaeseke alumisel korrusel lakikihti. Küllap saab. Kui mitte varem, siis jõuluks ikka :) (see nali pärineb esimese remondietapi päevilt, kus venimise alguses sai ikka hoogsalt lõõbitud - peale pooltteist aastat lõõpisid sugulased sama hoogsalt vastu, et teinekord tuleks täpsustada, millise aasta omast jutt käib :) ).   

Aasta esimene postitus

Uut aastat enam ei saa soovida, aga uusi ja häid mõtteid võib ju alati, eksole. :)

Õde palus talle kingitud kõrvarõngaste juurde kaelakeed. Tükk aega mõtlesin, mida teha, sest väga tihedalt seemnehelmeid täis ehe ei tundunud üsna siledate kõrvarõngastega kokku minevat. Nii saigi seemnehelmestest tehtud vaid keskne mumm vahtplastist kuulikese peal. Esimest korda testisin Miyuki Delica helmeid. Tõesti tuleb ilus ja ühtlane pind, aga tulemus on jäigem kui ümaramate seemnehelmestega.

Lükkimine osutus keerulisemaks, kui arvata võiks - järjekord ei tahtnud kuidagi sobida. Kõige tipp oli aga see, kui võtsin lükitud kee otstest kinni kavatsusega testida, kui pikk see kaela ümber olema peaks (kell oli kuskil südaöö ja põnn magas kõrvaltoas õndsat und) - ning keset peegli poole kõndimist libises üks ots käest ja pool keed pudenes hoogsalt toa peale laiali. Korjasin üles, lükkisin uuesti - ja suutsin teist korda, küll vähemas mahus, trepi peale pillata. Et inimene ikka ei õpi, jalutasin kolmandal korral siiski otsustavalt peeglini ära. :)

Lillekesi keset talve

Natuke ka originaalsemat loomingut. Põhitooni andvad lillakas-roosad seemnehelmed (nr 11) on samasuguse ülimõnusa siidise läikega, nagu nendes rohelistes kõrvarõngastes. Tugevduseks panin taha ka metallplaadi, muidu tundusid lillekesed veidi lörtsivõitu olevat. Kasutasin enda kohta haruldasi pikkasid konksusid - lühem konks, mida tavaliselt kasutan, oleks ilmselt soovinud veel mingit rippuvat asjakest allaäärde (tegelikult olid mul ühed ripatsid täitsa olemas ja juba valmis külgepanekuks, aga praegusel kujul tundus lillekene väärilisemat tähelepanu saavat).

Ilmselt teen mingil hetkel Etsy'sse pisitillukese poe ka (uue aasta lubadus? :) aga no keegi võiks need ehted mu karbist ikkagi ju enda külge riputada ka) ja mõte on, et neid kõrvakaid võiks eri toonides sinna teha. Mul on mõned siidise läikega toonid veel kastis ootel. Kasutuses seemnehelmeid numbrites 15-8, fp 3mm ning kõige keskel üks Swarovski light rose helki andmas.

P.S. Pildid on tehtud tänase imeilusa talveilmaga akna peal - nagu ehk ilmatu pikkadest varjudest näha. :)

Frosted

Häid lõppevaid pühasid!

Blogis oli nüüd pikem vaikus, sest õhtuti kippus väsimus peal olema ja nokitsemise asemel suundusin joonelt voodisse. Ilmselt võtab viisakalt trennis käimine oma jao (ja see ei tähenda üldse, et ma mingiks trennimaniakiks olen hakanud - lihtsalt korralikult ja regulaarselt; kuid iga asi tuleb millegi arvelt, eksole :) ). Aga enne tänast suusatiiru suutsin eile hilisööl ühe asjakese siiski lõpuks lõpetada. Alljärgnev kaelakee tundub kõige sobilikum olema jääkuningannale. :) Idee ja keskse ripatsi tehniline juhend (väikeste modifikatsioonidega, sest jälle õpetus ei klappinud - kas mul on mingid valed helmed või mis värk on?) - Carol Wilcox Wells kogumikust The Art and Elegance of Beadweaving.